Müüdid ja reaalsus: mida tähendab paindlik tööaeg tegelikult?

“Töölepingu seadusega paindlikuma tööaja kokku leppimise võimaldamine on töösuhetes viimase kümne aasta parim uudis. Seda vajavad tööandjad, aga küsivad ennekõike töötajad,“ selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. „Muudatused ei puuduta täistööajaga töötavaid inimesi, vaid neid töötajaid ja tööandjaid, kes vajavad tööajas suuremat paindlikkust näiteks hooajalisuse, õpingute, tervislike või perekondlike põhjuste tõttu.“

Töölepinguseadus sellist paindlikkust hetkel ei võimalda ja seetõttu on kasutatud võlaõiguslikke lepinguid nagu käsundus- või töövõtuleping. Need aga ei anna erinevalt töölepingust töötajale mitmeid tagatisi nagu näiteks töö- ja puhkeaja piirang, õigus põhipuhkusele, miinimumpalk, tööohutuse tagamine tööandja poolt või tagatised lepingu lõpetamisel.

„Seega kasvab töölepinguseaduse kaasajastamisega osaajaga töötaja kindlustunne, sest ka talle hakkavad need tagatised kehtima. Inimeste valedega hirmutamise asemel tasub nende teadlikkust kasvatada, võimalusi ja õiguseid selgitada, et neid vajadusel töösuhetes võimestada,” rõhutab Käpp.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnab, et pärisorjuse kaotamisest on möödunud üle 200 aasta ning ka täna ei ole mõistlik piirata iseotsustamise õigust. „Me väärtustame ühiskonnana aina rohkem vabadust ise otsustada, kuidas töötame ning milline töövorm meile kõige paremini sobib. Töölepingu seaduse muudatused on selge samm selles suunas, et töösuhted oleksid kaasaegsed ja võimaldaksid inimestel ning ettevõtetel paremini tulla toime tänapäeva töömaailma vajadustega,“ sõnas Palts ning lisas, et paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimaluse loomisega ei kaasne kõrgendatud riski töötajale, sest eelnõu näeb ette tingimused paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimiseks.

- Näiteks on väidetud, et töötajast saab lepingu nõrgem pool, kindlustunde ja kaitseta. Vastupidi. Plaanitud muudatused puudutavad inimesi ja tööandjaid, kes tahavad tööaega paindlikumalt kokku leppida. Osa neist teeb seda juba täna ehk kellegi koormust asendama ei hakata. Küll paraneb võlaõiguslike lepingute asemel edaspidi töölepingute kasutamisel osaajaga töötajate kindlustunne, sest neile laienevad sotsiaalsed garantiid.

- Veel on väidetud, et ületunnitasu kaob ära. Ei kao, sest seda reguleeriv paragrahv jääb kehtima ehk kokku lepitud aega ületav töö on jätkuvalt ületunnitöö.

- Ekslik on väide, et noorele või katseajal töötasu maksmine alammääras on ebavõrdne kohtlemine. Näiteks teenindus pakub noortele esimest töökogemust, kus väljaõppe korraldab tööandja. Kuna neil puudub kogemus, peegeldab tasu nende tulemusi, kuid kogemuse ja panuse kasvades tõuseb ka sissetulek.