Kes tohib tööd teha ja kui palju? Tööelu algab varem, kui personalijuht arvab
Tööelu võib alata juba koolipingis ja personalijuht peab teadma, kust jooksevad piirid. Arutluse all on muuhulgas muudatused, mis lubaksid noortel töötada senisest varem ja kauem.
Tööandjad näevad suuri bürokraatiaprobleeme tööõiguses - tööohutusest, töötervishoiust kuni sisserände piirarvu tõusu, välistööjõu keskmise palga vähendamise ja pääsemist töötaja töötasu arestimise nõudest. Ja ka raamatupidamise seaduses, nt 1000 eurot erisoodustusmaksu vabaks.
Valitsus lubab küll loobuda plaanitud julgeolekumaksust, ent seni kehtib seadus, mis suurendab tööjõukulu ja halduskoormust. Personalijuhid peavad olema valmis mõlemaks – nii maksutõusuks kui selle ärajäämiseks –, sest ebaselgus mõjutab nii eelarveid, palgapoliitikat kui ka töötajate ootuste juhtimist.
Sotsiaalminister Karmen Joller saatis kooskõlastusele plaanid, kus muu seas on ka ettepanek kaotada topelt hüvitised, sest tegemist on topelt asendussissetulekuga. Topelthüvitise maksmise lõpetamine säästab kuni 1,2 miljonit eurot aastas.
Sügiseti jõuab ettevõtetes kätte hetk, kus asutakse arutlema oma töötajatele mõeldud jõulukinkide üle. Kas pista pihku järjekordne logoga kruus ja ettevõtte pildiga šokolaad või korraldada hoopis pidu? Kui pidu, siis kuidas teha see nii, et kõigil oleks tore ja see oleks midagi erilist ning meeldejäävat?