Eesti tööturg seisab keeruliste valikute ees: noored lõpetavad kooli ilma praktiliste oskusteta, spetsialistid lahkuvad töötingimuste tõttu välismaale ja samal ajal soovivad poliitikud hoida palgad madalad, tuues sisse odavat tööjõudu.

- Akadeemik ja riigikogu liige Margit Sutrop peab haridussüsteemi suurimaks probleemiks seda, et neljandik noori läheb tööturule ilma mingisuguste oskusteta.
- Foto: Mari-Liis Pintson
Tartus toimunud haridusfoorumil lepiti erakondade vahel harvaesinevas üksmeeles kokku, et rakenduskõrghariduse osakaalu tuleb suurendada ning Eesti keele oskajatest välistudengitest ei tohi mööda vaadata. Kriitilised märkused puudutasid aga tööjõuturgu: kui soovime hoida oma noored Eestis, ei piisa pelgalt koolitusmahtude kasvatamisest – vaja on pakkuda mõistlikke töötingimusi ja konkurentsivõimelist palka. Suures erakondade debatis jõuti üksmeelele, et rakenduskõrghariduse osakaalu tuleb tõsta ning välistudengid, kes õpivad selgeks eesti keele, on siin teretulnud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.