🔍 Kaks vaadet töötusele – kumb näitab tegelikkust?
Töötus Eestis näib statistika järgi kasvavat, kuid tegelik pilt sõltub sellest, milliseid andmeid vaadata – tööjõu-uuringu tulemused ja töötukassa numbrid räägivad mõnikord eri keelt.
Riigikogu võttis vastu töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse, mille tulemusel muutub töötushüvitiste süsteem lihtsamaks ja õiglasemaks. Senisel kujul töötutoetus kaob ja tekib uus baasmääras töötuskindlustushüvitis.
Kuu ajaga vähenes töötute arv enam kui 2400 võrra ning aprilli viimasel päeval oli töötukassas kirjas alla 47 300 töötu. Veel aasta tagasi aprilli lõpus oli töötukassale endast märku andnud 51 900 inimest.
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et töötuse ja hõive erinevused Eestis ei ole enam sellised, nagu seni harjunud oleme. Majanduslangus on tasandanud mitmeid tööturu lõhesid, kuid tekitanud ka uusi üllatuslikke erinevusi.
Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.