Töötuse muster on muutunud – esile on kerkinud ootamatu erinevus linna ja maa vahel

Tööturg on kiiresti muutumas ning üha enam spetsialiste loobub traditsioonilisest palgatööst, eelistades projektipõhist lähenemist. Mis ajendab neid seda sammu tegema, millist kasu näevad selles tööandjad ja kuidas see mõjutab tööjõuturgu laiemalt? Mida tähendab säärane trend nii ettevõtetele kui ka spetsialistidele?

Möödunud aastal kasvas tööturul nii töötute kui hõivatute arv, kusjuures põllumajandussektoris ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas oli hõive mullu viie aasta suurim, teatas statistikaamet.

Vähem müüjaid ja klienditeenindajaid tähendab, et madalamate palkade saajad kaovad statistikast, kergitades keskmist töötasu. Tegelik palkade tõus jääb aga sageli numbrite varju ning töötajad lahkuvad rahulolematuse tõttu.

Ehitussektoris ollakse kriitilised kavandatava kutsehariduse reformi pärast, eriti nähakse ohukohana, et ametikoolide õpe plaanitakse venitada kolmelt aastalt nelja aasta peale. See ei lahenda ehituse tööjõupuudusega seotud probleeme, vaid võib neid isegi süvendada.

Digitaalsed töövahendid on saanud personalitöö loomulikuks osaks. Kandideerimine, dokumentide allkirjastamine, siseinfo jagamine ja töötajate koolitamine liiguvad üha enam ekraanidele. Ometi ei tähenda see, et paberil poleks personalitöös enam kohta.