Kuigi töötajad ootavad aina enam avatust, valitseb Eesti töökultuuris visalt vaikiv kokkulepe, et rahast ei räägita. Värske uuring näitab, et teadmatus kolleegide palkade kohta tekitab kibestumist, demotiveerib ja kasvatab lahkumisriski.
Tööandjad korrigeerivad palku ja jätkavad värbamistega, ent surve majandustulemustele ja kasvavad maksukoormused seavad neid keeruliste valikute ette. Värske uuring näitab, et organisatsioonid on küll palgatõusudest endiselt huvitatud, kuid varasemast ettevaatlikumad.
Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.