Uuring: iga teine muuseumitöötaja tunneb end palgavaesena
Eesti Muuseumiühing korraldas 2025. aasta alguses põhjaliku palga- ja tööõnneuuringu, mille eesmärk oli kaardistada muuseumitöötajate palgatingimused, töörahulolu ja arenguvõimalused.
Uuringu tulemused viitavad murettekitavale olukorrale: vähemalt iga teine muuseumitöötaja tunneb end madalapalgalisena või palgavaesena. Samas on 92 protsenti vastanutest kõrgharidusega – see näitab, et muuseumides töötavad peamiselt erialase ettevalmistusega teadmustöötajad.
Ainult ligi veerand töötajatest on oma palgaga rahul, selgub värskest uuringust, enamik tunneb, et tema töö ja pingutus väärivad enamat, ning kolm neljandikku kaalub järgmise kuue kuu jooksul töökoha vahetust. See seab tööandjad olukorda, kus motiveerimine ja lojaalsuse hoidmine sõltub läbipaistvast palgakõnest rohkem kui kunagi varem.
Palk on, teadagi, üks intiimsemaid teemasid tööelus – sellest räägitakse vähe, vahel sosinal ja tihti ainult siis, kui midagi on valesti. Ometi mõjutab palgaga rahulolu töötaja motivatsiooni, lojaalsust ja valmisolekut jääda või lahkuda.
Tööandjad korrigeerivad palku ja jätkavad värbamistega, ent surve majandustulemustele ja kasvavad maksukoormused seavad neid keeruliste valikute ette. Värske uuring näitab, et organisatsioonid on küll palgatõusudest endiselt huvitatud, kuid varasemast ettevaatlikumad.
HR tarkvara peetakse sageli vaid HR osakonna asjaks, millesse teised organisatsiooni osad peaaegu ei puutu. See arvamus on aga tänu iseteenindusportaalidele nüüdseks aegunud. Töötajate iseteenindus HR tarkvaras on osa personalihalduse töövoost – uus suhtluskanal tööandja ja töötajate vahel, mis kaotab kõigi osapoolte jaoks ära hulga aeganõudvaid manuaalseid tegevusi.