Kuidas tarkvaravahetus vussi läks: “Esimesel päeval ütlesid kõik, et lähevad haiguslehele.”

Personalitöötaja ei tohiks olla käsitsi info edastaja-vahendaja, vaid digilahenduste peakasutajana vastutama sujuvate digitaalsete protsesside arenduse eest, ütles taristuehituse ettevõtte Verston personalijuht ja 2022. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Estel Pukk.

Uute platvormide levik muudab aegamööda tarkvaraarendust ja avardab töövõimalusi ka neile, kel ei ole traditsioonilisi programmeerimisoskusi.

IT-firmas Scoro ja riigifirmas Eesti Raudtee kasutavad värbajad ja kommunikatsioonijuhid tehisintellekti mahukate tekstide tõlkimiseks ja tööintervjuude läbiviimiseks, Eesti Energias ja suuremates pankades katsetatakse virtuaalset assistenti. Loe pikemalt personalijuhtide kommentaare AI kasutamisest igapäevases töös.

Eesti IT-ettevõtete kinnitusel küsivad kliendid neilt, kas tehisintellekti kiire areng jätab tarkvaraarendajad tööta.

Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.