Kuidas tarkvaravahetus vussi läks: “Esimesel päeval ütlesid kõik, et lähevad haiguslehele.”

Personalitöötaja ei tohiks olla käsitsi info edastaja-vahendaja, vaid digilahenduste peakasutajana vastutama sujuvate digitaalsete protsesside arenduse eest, ütles taristuehituse ettevõtte Verston personalijuht ja 2022. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Estel Pukk.

Uute platvormide levik muudab aegamööda tarkvaraarendust ja avardab töövõimalusi ka neile, kel ei ole traditsioonilisi programmeerimisoskusi.

IT-firmas Scoro ja riigifirmas Eesti Raudtee kasutavad värbajad ja kommunikatsioonijuhid tehisintellekti mahukate tekstide tõlkimiseks ja tööintervjuude läbiviimiseks, Eesti Energias ja suuremates pankades katsetatakse virtuaalset assistenti. Loe pikemalt personalijuhtide kommentaare AI kasutamisest igapäevases töös.

Eesti IT-ettevõtete kinnitusel küsivad kliendid neilt, kas tehisintellekti kiire areng jätab tarkvaraarendajad tööta.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.