Uuring: üle kolmandiku Eesti inimestest teenib tulu lisatööga

Suur osa töötajatest on finantsiliselt raskes olukorras, kus pärast igakuiste kulude katmist ei jää palgast midagi üle. Ainult vähesed töötajad suudavad kõrvale panna olulise osa oma sissetulekust, samas kui paljudel ei ole võimalik üldse säästa.

Kuigi töötajad ootavad aina enam avatust, valitseb Eesti töökultuuris visalt vaikiv kokkulepe, et rahast ei räägita. Värske uuring näitab, et teadmatus kolleegide palkade kohta tekitab kibestumist, demotiveerib ja kasvatab lahkumisriski.

Eesti Muuseumiühing korraldas 2025. aasta alguses põhjaliku palga- ja tööõnneuuringu, mille eesmärk oli kaardistada muuseumitöötajate palgatingimused, töörahulolu ja arenguvõimalused.

Eesti töötajad loodavad praegusel töökohal saada rohkem palka, kuid suur osa peab oma toimetulekut siiski raskeks. Rahulolematust süvendavad elukalliduse tõus ja püsiv töökoormuse kasv, mis sunnivad paljusid töökoha vahetusele mõtlema, näitab värske uuring.

Digitaalsed töövahendid on saanud personalitöö loomulikuks osaks. Kandideerimine, dokumentide allkirjastamine, siseinfo jagamine ja töötajate koolitamine liiguvad üha enam ekraanidele. Ometi ei tähenda see, et paberil poleks personalitöös enam kohta.