AKI saatis ministeeriumitele ettepaneku luua õiguslik alus töötajate joobe kontrollimiseks

Rootsi maksevahendaja Klarna võtab kasutusele pistelised alko- ja narkotestid, viidates vajadusele tagada kõrged usaldus- ja turvanõuded. Eesti seaduste kohaselt on tööandjal õigus kontrollida töötajate joobeseisundit, kuid protsess peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse ja terviseandmete töötlemise reeglitega.

Joobeseisundis töötaja kõrvaldamisel töölt peab tööandja arvestama nii töötervishoiu ja tööohutusega kui ka isikuandmete kaitsmise põhimõtetega.

Tööinspektsiooni küsimuste rubriigis tunneb tööandja huvi, mida ta saab ette võtta, kui töötaja tuleb tööle ebakaines olekus, kuid keeldub alkomeetrisse puhumast ja arsti juurde minemast.

Lugeja küsib tööinspektsioonilt, kas ta võib tööandjana nõuda töötajalt alkoholijoobe kontrolli läbimist alkomeetriga, kui töötajal on joobe tunnuseid.

Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.