Ametnike preemiad tulemuspõhiseks: riik nuputab, kuidas siduda boonused vaid raske tööga
Tehnoloogiaettevõtja Taavi Kotka ettepanek maksta ametnikele preemiaid erasektori loogika järgi vaid kindlalt paika pandud eesmärkide täitmisel võiks aidata kivi tagant välja riigi suured toppama kippuvad projektid, kirjutab Äripäev.
Rahandusministeerium plaanib muuta ametnikele kehtivaid reegleid, millest suurima avalikkust mõjutava muutusena ei saaks tulevikus enam palgaandmeid näha ametnike nimede järgi, aga näiteks suurendataks ka inimeste liikumist ametiasutuste vahel, kirjutas Äripäev.
Vaid vähesed jäid ilma: sotsiaalministeeriumis said tulemustasu neli viiendikku töötajatest. kokku maksti raskel ajal tulemuspalkadeks enam kui pool miljonit eurot.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pole rahul plaanitava muudatusega, mis näeb tulevikus ette lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuseks alati 35 kalendripäeva.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud. Talle oli kohe selge, et tulemustasude süsteem tuleb ümber teha.
Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.