Töötajate vaimne vastupidavus on uus konkurentsieelis: stress ei kao rohkem pingutades, vaid lõdvestudes
Tänases töökeskkonnas, kus kiirus, muutused ja pidev kättesaadavus on muutunud uueks normaalsuseks, otsivad nii juhid kui ka personalijuhid vastuseid küsimusele, kuidas hoida inimesi tulemuslikena ilma neid läbi põletamata.
Kui tööandja pole psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisega tegelenud, jõuavad kaasused töökiusu kahtlusega töövaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb tööandjal avada rahakotirauad.
Stress on saanud töökoha üha süvenevaks mureks: töövõimetushüvitisi makstakse enam ja töökiusu avaldused on kasvuteel. Tööandja peab vaimse tervisega töökohas tegelema, kuid õhulosside loomine ja näiline toetamine ei aita, räägivad asjatundjad saates “Kasvukursil”.
Töönädalat alustades vajatakse ühes kontoris uut varu piima, kohvi ja mullivett, teises tellitakse töötajatele lõunasöök ning kolmandas valmistutakse sündmuseks, kus lauale on tarvis kringlit, torti ja puuviljavaagnat. Neid argiseid toimetusi ühendab soov, et vajalik kaup jõuaks kohale võimalikult mugavalt ja väikese ajakuluga.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.