Coach ja koolitaja Kaisi Kask räägib, miks läbipõlemine tabab sagedamini tugevaid ja vastutustundlikke tegutsejaid ning miks abi otsimine enne kriisi ei ole nõrkuse, vaid küpsuse märk.

- Coach Kaisa Kask
- Foto: Karen Härms
Sageli pöörduvad inimesed toe poole alles siis, kui tunnevad, et midagi ei toimi enam endisel viisil. puutun oma töös sageli kokku inimestega, kelle jaoks vastutuse võtmine ja pingutamine ei ole mitte teadlik valik, vaid loomulik käitumisviis ja seisund. Sellised inimesed ei peatu, et küsida, kas nad ikka jaksavad veel seda koormat kanda, vaid liiguvad edasi, sest nii on alati tehtud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juhtimine muutub alles siis, kui loobume mõtlemast inimestest kui süsteemi hammasratastest, kinnitab juhtimiskoolitaja Ivar Raav.
Kuigi ligi 80% ettevõtte tulemuslikkusest sõltub inimeste energia tasemest, juhitakse tööelu endiselt nagu masinaparki – mõõtes tunde, mitte jõudlust.
Kui inimene põleb läbi, kellel on vastutus? Temal endal? Tööandjal? Juhil?
“Juht, kes kõike ise teeb, pole juht, vaid lihtsalt ülekoormatud spetsialist juhi toolil,“ ütleb Motivaator.ee juht ja meeskonnakoolitaja Kaido Pajumaa. Kuidas aga delegeerida nii, et asjad saaks tehtud parimal võimalikul moel ja endal ka midagi ei kripelda?
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.