Eesti tööjõuturg on väike, mis tähendab, et iga kogemus loeb ja levib. Värbamine võib ettevõttele ja selle tööandjana brändingule olla seega hea võimalus silma paista või vastupidi, rikkuda kuvandit ja talente eemale peletada. Kindel on see, et värbamine ei ole enam ammu pelgalt üks personalitöö protsessidest, vaid otsene maineküsimus.

- Tele2 Eesti personali- ja koolitusvaldkonna juht Eve Karo
- Foto: HARRY TIITS
Kui alustada kõige lihtsamast ehk töökuulutusest, siis juba seal näeme liiga sageli, et neis püütakse värvatavat rolli rohkem müüa kui selgitada. Lubatakse ägedat tiimi, piiramatuid võimalusi ja kiiret arengut, aga kandidaat ei vaja loosungeid, vaid selgust. Teda huvitab eelkõige, milline saaks olema tema töö sisu, mille eest ta vastutaks ning mis on ettevõtte ootused ja millised on koostöö piirid. Aus töökuulutus ei pruugi tuua kõige rohkem kandidaate, aga endast annavad märku pigem need õiged. See on ainus, mis lõpuks loeb ja on ka töökokkulepete alus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pea 80% töötajatest uurib enne kandideerimist tööandja tausta ning negatiivne info võib huvi lõpetada juba enne, kui CV üldse teele läheb. Palga kõrval otsustab üha enam see, milline ettevõte tegelikult välja paistab.
Ligi 10 000 inimese osalusel tehtud uuring näitab, et tööandja valik ei sünni enam palga põhjal. Otsustavad tegurid on sageli need, mida tööandjatel on kõige raskem mõõta ja mida kopeerida ei saa.
Personalitöötajad teavad tavaliselt väga hästi, milliseid küsimusi tööintervjuul küsida ei tohi. Ei küsita pereplaneerimise kohta, ei uurita terviseprobleeme ja ei küsita poliitiliste vaadete kohta. Andmekaitse on oluline ja see on värbamise ABC. Aga üks oluline teema jääb värbamisprotsessides sageli varju. Kui avalik on kandidaadi kandideerimine?
Iga viies töötaja elab ärevusriskiga – see mõjutab otseselt töösooritust.
Uuringud näitavad, et Eestis on ärevushäire risk igal viiendal inimesel ning tööheaolu ja vaimse tervise vahel on selge seos. Tööandjate kogemus kinnitab, et vaimse tervise toetamine ei ole enam kõrvalteema, vaid otseselt seotud inimeste soorituse, pühendumuse ja organisatsiooni tulemustega.
Sobiva sündmuspaiga leidmine, mis oleks parajas kauguses linnakärast, kuid samas hästi ligipääsetav ja kaasaegsete võimalustega, pole lihtne ülesanne. Veelgi keerulisemaks muutub see siis, kui soov on ühendada seminar või koolitus millegi meeldejäävaga – näiteks looduses liikumise, ühiste tegevuste ja kvaliteetajaga. Selline koht on aga täitsa olemas.