Tele2: suurimad petukõnekahjud tekivad ettevõtetele, neid sihitakse järjest enam

Eesti inimesed ja ettevõtted on aasta esimese nelja kuuga kaotanud pettustele ligi 8 miljonit eurot. Voogi tegevjuhi Kristjan Hiiemaa sõnul ei piisa enam üldisest jutust „olge ettevaatlikud“ – töötajatele tuleb anda väga konkreetsed juhised, kuidas surveolukorras käituda.

Küberkurjategijad muutuvad üha osavamaks ja petukirjad järjest veenvamaks, mistõttu ei piisa töötajatele enam kord aastas tehtavast koolitusest. Küberturvalisuse ekspert Urmo Keskel ja Barruse IT-juht Vaido Otsar selgitavad, miks tuleb küberhügieeni harjutada sama järjepidevalt nagu kriisiolukorras tegutsemist.

Tööarvuti ja -telefon on saanud paljude inimeste jaoks igapäevaelu loomulikuks osaks, mida kasutatakse enamasti ka tööd mitte puudutavateks tegevusteks. Telia küberturbe insener Tarvo Kunzi sõnul kipub aga just see suurendama riske, mille mõju võib ulatuda kogu ettevõtteni.

Küberpettused jooksevad ees, töötajate koolitamise eest vastutamine sörgib järel. See on otsetee suurte summade kaotamiseni, kirjutas Telia küberturbelahenduste arhitekt Kristjan Aljas Äripäevas.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.