Tele2: suurimad petukõnekahjud tekivad ettevõtetele, neid sihitakse järjest enam

Eesti inimesed ja ettevõtted on aasta esimese nelja kuuga kaotanud pettustele ligi 8 miljonit eurot. Voogi tegevjuhi Kristjan Hiiemaa sõnul ei piisa enam üldisest jutust „olge ettevaatlikud“ – töötajatele tuleb anda väga konkreetsed juhised, kuidas surveolukorras käituda.

Küberkurjategijad muutuvad üha osavamaks ja petukirjad järjest veenvamaks, mistõttu ei piisa töötajatele enam kord aastas tehtavast koolitusest. Küberturvalisuse ekspert Urmo Keskel ja Barruse IT-juht Vaido Otsar selgitavad, miks tuleb küberhügieeni harjutada sama järjepidevalt nagu kriisiolukorras tegutsemist.

Tööarvuti ja -telefon on saanud paljude inimeste jaoks igapäevaelu loomulikuks osaks, mida kasutatakse enamasti ka tööd mitte puudutavateks tegevusteks. Telia küberturbe insener Tarvo Kunzi sõnul kipub aga just see suurendama riske, mille mõju võib ulatuda kogu ettevõtteni.

Küberpettused jooksevad ees, töötajate koolitamise eest vastutamine sörgib järel. See on otsetee suurte summade kaotamiseni, kirjutas Telia küberturbelahenduste arhitekt Kristjan Aljas Äripäevas.

Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.