Ühele mu argumenteeritud juhtimise koolitusele Äripäeva Akadeemias tuli kord automüügi ettevõtte juht, 50-ndates härrasmees. Kui küsisin osalejatelt, millise vajaduse või ootusega nad koolitusele on tulnud, vastas ta umbes nii: „Ma ei saa oma nooremate töötajatega enam hästi hakkama. Käsku nad ei kuula. Tahavad, et ma selgitaks või argumenteeriks oma otsuseid. Ma ei oska seda teha, ma pole kunagi argumentide kohta midagi õppinud. Sellepärast tulingi.”
Koolitaja Margo Loor
  • Koolitaja Margo Loor
  • Foto: erakogu
Argument on kindla struktuuriga, loogiliselt korrektne ja piisavalt põhjendatud seisukoht. Olen argumentidest oma varasemates artiklites erinevate nurkade alt kirjutanud ja siin nende ülesehitusel, rollil ega olulisusel pikemalt ei peatu. Keskendun selle asemel nende kasutamisele juhtimises.
Ülalviidatud juhi keerulises olukorras pole midagi ebaloomulikku ega isegi üllatavat. Kõik, mis puudutas argumentide loomist, kasutamist ja nende kaudu ratsionaalsete otsuste tegemist või selgitamist. oli sihipäraselt haridusest 50 aasta jooksul välja jäetud. Argument vajab oma peaga mõtlemist, nõukogude ühiskond vajas head käsutäitjat, mitte mõtlevat töötajat ja kodanikku. Seega on peaaegu möödapääsmatu, et omal ajal hariduse omandanud juhid ei ole argumendioskuseid õppinud. Väljaspool filosoofia ajalugu, õigusteadust ja veel mõnda kitsalt teaduslikku kasutust oli väga keeruline argumendiõpetusega kokku puutuda.
Viimaste aastakümnete jooksul on muutunud ühiskond, haridus ja juhtimiskultuur. Käsu korras tööd kindlasti leidub, aga väga palju vähem võrreldes mõne aastakümne taguse ajaga. Uue põlvkonna töötajad, eriti tööjõupuudusega tööturul, on vabad valima omale ettevõtteid ja juhte, kus otsustamine ja suhtlemine vastab nende ootustele kaasa mõelda ja aru saada. Eesti juhtimiskultuur on liikunud ja liigub edasi Ameerika ja Aasia tugevalt hierarhilisest lähenemisest euroopalik-skandinaavialiku kaasava ja arutleva juhtimiskultuuri poole.

Hetkel kuum

Wise’is toimunud vestlusring teemal “Mis teeb kontorist koha, kuhu tasub tulla“. Vasakult Wise’i Eesti personalijuht Tuuliki Poom, investeerimisplatvormi Lightyear üks asutaja ja juht Martin Sokk, Swedbanki personalijuht Liisa-Maria Lees ning moderaator Aino-Silvia Tali.
Uudised
  • 08.09.26, 12:17
Kontor vs. kodukontor debatt | Swedbanki personalijuht uuest Arteri hoonest: “Minu unistused ikkagi purunesid”
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
Advokadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co advokaat ja tööõiguse valdkonna juht Tambet Toomela ning advokaat Erika Tuvike.
Uudised
  • 09.09.26, 09:00
10 viga, mida tööandjad töösuhte lõpetamisel teevad
Tööõiguse spetsialist Heli Raidve
Uudised
  • 18.05.26, 09:00
Heli Raidve: peatselt jõustuvad muudatused nihutavad puhkuse aegumise tähtaegu
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
CVKeskuse turundusjuht Henry Auväärt
Uudised
  • 07.09.26, 09:54
5000 euro piir tuleb lähemale: millistes ametites palgapakkumised kõige kiiremini kasvavad?
Missugust töötasu populaarsetel ametikohtadel tänavu pakutakse?
Nemad on tänavused atraktiivseimad tööandjad!
Uudised
  • 03.09.26, 16:46
Nemad võitsid aastal 2026 eestlaste südamed! Selgusid tänavused atraktiivseimad tööandjad
Lisatud galerii!
Ühe konkreetse ettepanekuna soovitab PARE juhatus, mille liige on ka GoWorkaBiti juht Kristjan Vanaselja, kehtestada vanemahüvitises teisele vanemale mitteülekantav kvoot. See tähendab, et osa hüvitisest jääks saamata, kui teine vanem ehk enamasti isa, seda ei kasuta.
Uudised
  • 09.09.26, 13:16
PARE uus manifest | Kuidas ravida korraga tööjõupuudust ja ka suure hulga inimeste muret, et nad ei saa töötada
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
Maksuamet on viimasel ajal OÜ-tamise vastu võitlemise karmimalt ette võtnud, ütles maksuekspert Ranno Tingas. Nüüd on maksuamet algatanud juba ka kriminaalasju.
Uudised
  • 03.09.26, 10:00
Maksujurist Ranno Tingas: dividend vs. palk teemal on üks väga huvitav riigikohtu lahend
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
Eelmine "Austame erinevusi" märgiste kätteandmisüritus.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.08.26, 13:56
82% Eesti elanikest ootab tööandjalt võrdset kohtlemist. Märgis "Austame erinevusi" näitab, kes seda ootust täidab
Märgise taotlusvoor on avatud 18. septembrini (k.a)

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele