Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tootmissektor tunnetab enim tööjõukriisi?
Tootmisettevõttena tunnetame eriti teravalt tööjõuturu keerulist olukorda – eriti suur puudus on kvalifitseeritud tööjõust tootmissektori spetsiifilistel ametikohtadel, tõdeb Saku Õlletehase juhatuse liige ja müügidirektor Jaan Härms.
Kuigi ehitusvaldkonnas prognoositakse kasvu stabiliseerumist, siis meie ettevõttes leiame, et on hea aeg kasvueesmärkide realiseerimiseks, ütleb Vanalinna Ehitus OÜ personalijuht ja juhatuse liige Aet Urvast.
Konkurentsivõimeline palk on tänapäeval hügieenitegur ja kindlasti ei ole see ainus, millele saaksid tööandjad töötajate hoidmisel keskenduda, leiab If Kindlustuse personalidirektor Liina Kesküla, kes jagas, millised on ettevõtte lähiaastate värbamisplaanid ja kuidas töötajaid motiveeritakse.
Iga uus töötaja tuleb korralikult välja koolitada – see võtab aga palju aega ja muud ressurssi. Seetõttu on Scanias värbamisprotsess väga põhjalik, et teha juba alguses õige valik, tõdeb Inga Keres, Scania Baltikumi personalijuht.
Eesti vaevleb tööjõukriisi käes – raske on leida nii spetsialiste kui ka lihttöötajaid. Võtsin sihikule personalijuhid ja uurisin, mis nad tööjõuturu olukorrast arvavad ja kuidas teha nii, et hea töötaja ettevõttes püsiks ehk milliseid motiveerimisviise kasutatakse. Samuti uurisin uue aasta plaanide kohta – kas ettevõtetes luuakse uusi ametikohti juurde või neid hoopis vähendatakse? Ja kas sellega tunnetatakse ka lähenevat majanduskriisi?
Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.