Uuringud näitavad, et tänavu paljude ellu tulnud kaugtööl on nii plusse kui miinuseid, kirjutab TalTechi ärikorralduse instituudi lektor Sigrid Kontus.

- Sigrid Kontus
- Foto: Erakogu
Töötajatele, kel puudus varasem kaugtöö kogemus, oli möödunud kevad suur väljakutse, sest tuli harjuda uue olukorraga. Igas töökeskkonnas on erinevaid segavaid tegureid. Tavapärases kontoris on selleks jutustavad kolleegid, muu müra (nt printer, kohvimasin, tehnoseadmed, aga ka n-ö kontsaklõbin), ebasobiv mikrokliima jms.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui soovime, et Eesti oleks jätkuvalt tuntud kui innovaatiline e-riik, peab arengutega kaasas käima ka tööõigus, kirjutavad Soraineni vandeadvokaat Karin Madisson ja advokaat Nele Suurmets.
Kõik, kes on kogenud Zoomi-tüdimust, teavad, kui tüütu see võib olla. Kui terve hommiku on toimunud järjest videokõnesid, tunneme end sageli unisena ja oleme endassetõmbunud.
Kaugtöö on mõtteviisi, mitte digitaliseerumise küsimus, kirjutab tarkvara- ja tootearendusettevõtte Mooncascade OÜ tegevjuht Anu Einberg.
Personali Praktiku lugejate küsimustele isapuhkuse, renditöötajate ja kaugtöö korraldamise kohta vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.