Juhtide vaimne tervis: tagasiastumise kunst – millal ja kuidas ametist lahkuda?
Maailmas, kus pingutamine ja tulemuslikkus on au sees, võib mõte töölt lahkuda tunduda vastuoluline. Lõppude lõpuks on meid õpetatud uskuma, et edu saavutatakse raske töö ja järjekindlusega ning tagasiastumine on nõrkuse märk, kirjutab kogenud tööstusjuht, koolitaja ja vaimse tervise edendaja Kristjan Rotenberg.
Aga mis siis, kui töölt lahkumine võib olla hoopis võti oma tõelise potentsiaali avamiseks? Mis siis, kui tagasiastumine on tegelikult nutikas samm, mis võib tuua kaasa suurema edu ja eneseteostuse karjääris ja isiklikus elus? Tagasiastumise kunst on julge samm, mida edukad inimesed õigel hetkel nutikalt kasutavad.
Seotud lood
Võimuga mõjutamise tulemuseks võib olla allumine, pühendumine või vastasseis – sõltuvalt sellest, missugust mõjutamise taktikat kasutatakse ja kuidas reageerib sellele teine asjaosaline.
Lugesin hiljuti LinkedInist coachi ja juhtimiskoolitaja Raimo Ülavere postitust, kuidas selle asemel, et olla strateegid, pika vaatega unistajad ja suurte ideede maaletoojad, tegelevad juhid igapäevaselt hoopis inimestevaheliste probleemide lahendamise, töötaja(te) tekitatud tornaadode tagajärgede likvideerimise või omaniku emotsionaalselt laetud sekkumiste maandamisega. Aega strateegiliste plaanide seadmiseks, inspireerivaks innustamiseks või juhtimispraktikate arendamiseks kipub nappima. Ometi sünnivad uued ideed ning vajalikud lahendused just õppimisest, refleksioonist ja viljakatest aruteludest.
Töötervishoiupsühholoogias kirjeldatakse läbipõlemist kui reaktsiooni pikaajalisele ravimata tööstressile, mida iseloomustavad kolm sümptomit: kurnatus, küünilisus ja tööefektiivsuse vähenemine. Seda ei käsitleta meditsiinilise haigusena, vaid pigem terviseseisundina, mille on põhjustanud kontrolli kaotamine oma tööelu üle. Töötaja läbipõlemise tõttu kaotab palju ka organisatsioon.
Sageli öeldakse, et inimesed on ettevõtte parim ressurss. See on saanud klišeeks. Aga ehk ei peaks üldse nii mõtlema, arvab mõtteliider Jamie Gruman. Ta ei ole kunagi omaks võtnud vaadet, et inimesed on sisend, mida kasutatakse majandusliku kasu suurendamiseks.
Ühisüritused väljaspool kontori- või teenindusruume on hea võimalus üksteist paremini tundma õppida ning omavahelist koostööd toetada. Ettevõtte suvepäevad või meeskonnakoolitus koos kevadrännakuga Eestimaa looduses, sportlikult aktiivsed tiimimängud või ajurünnakud ühisel maitsval õhtusöögil aitavad luua ühtekuuluvustunnet ja tugevdavad meeskonnavaimu. Miks mitte vahelduse mõttes võtta ette teekond Ida-Virumaale, kus ootab palju põnevat ja ainulaadset!
Enimloetud
4
Esimese lapse eest 10 000, neljanda eest 30 000 – niimoodi maksab Kaamos peretoetust!
Viimased uudised
Esimese lapse eest 10 000, neljanda eest 30 000 – niimoodi maksab Kaamos peretoetust!
Üritused
Hetkel kuum
Erisoodustusmaksu vaba 400 eurot | Enamikul vanast harjumusest vaid sporditoetus, aga valik väga lai
Vaata hinnavõrdlust - riiklik vs tööandja tervisekindlustus
Mis valdkonna töötajad on kõige suuremas läbipõlemisohus?
Kontoritöötajate suurema produktiivsuse müüt purustatud
Pankurihärradel naiskolleegidest 25% kõrgem palk
Tööandjad ei taha avalikustada palgavahemikke nagu eurodirektiiiv ette näeb
Üle Eesti hukkus mullu tööülesandeid täites 14 inimest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele