Eneseteadlik juht ei juhi Exceleid, vaid inimesi

Just töötajaid väärtustav ja inimlik juhtimiskultuur motiveerib inimesi jääma tööandja juurde pidama ning ka oodatust rohkem panustama, kirjutas juhtimisekspert ja koolitaja Ülle Pind Äripäevas hea juhtimise kuu raames.

Eesti juhtimiskultuuri iseloomustab tugev suunatus protsesside juhtimisele, mitte inimeste ja eriti juhtide arendamisele. See on süsteemne viga, mis läheb meile kalliks maksma, kirjutab coach ja konsultatsioonifirma TUUM Consulting juhtivekspert Kerly Randlane Äripäeva essees.

Üha sagedamini alustavad juhid uues rollis koos n-ö oma inimeste ja valmis reformiplaaniga. Väliselt näib see otsustav ja enesekindel, kuid organisatsiooni vaates võib tähendada usalduse kaotust enne, kui koostöö on alanud, usub juhtimiskoolitaja Kristjan Kaskman.

Kui ettevõte ei saavuta soovitud tulemusi ja meeskond on pinges, pööratakse pilk enamasti esimesena organisatsiooni protsesside ja strateegiate poole. Sealjuures jääb juhtiva inimese närvisüsteemi seisund sageli tahaplaanile. Samas määrab just see nähtamatu tasand sageli, kas organisatsioonis valitseb koostöö, usaldus ja loovus või pinged, hirm ja kuhjuv läbipõlemine, kirjutab juhtimise mentor Eve Krautmann.

Eesti töötajate rahulolu töökohal määravad paljuski tööandja pakutav keskkond ja hüved – lausa 86% töötajatest ütleb, et tööheaolu on nende jaoks sama oluline kui palk.