Telliskivi ärilinnaku juht: spaad ja heaoluteenused on tuleviku töökeskkonnas uus normaalsus
Küsimus ei ole selles, kui palju ärikinnisvaraarendustes ruutmeetreid turule lisandub, olulisemaks muutub küsimus, millist keskkonda need ruutmeetrid tööturule lisaks loovad, kirjutab Telliskivi TLNi juht Katrina Šokman.
Palk ei ole enam ammu ainus viis, kuidas häid töötajaid enda juurde meelitada. Kui veel hiljuti võistlesid ettevõtted tervisekindlustuse, sporditoetuse ja tasuta lõunatega, siis nüüd võib mõne tööotsija otsuse kallutada hoopis võimalus võtta kontorisse kaasa lemmikloom.
Töötajate heaolu planeerimine kipub ettevõtetes sageli algama hüvede nimekirjast: koolitus, tervisepäev, sporditoetus, vaimse tervise tugi või mõni uus digilahendus. Need võivad olla vajalikud ja kasulikud. Viimaste aastate uuringud on aga ühe küsimuse uuesti teravamalt juhtimise lauale toonud: millises tööpäevas inimene iga päev tegutseb? Heaolu ei sõltu ainult hüvedest, vaid ka sellest, kuidas töö päriselt korraldatud on.
Ettevõtte kasvu otsingutel tasub hoida töökeskkond korras, sest vastasel juhul lahkuvad võimekamad töötajad ning alles jäävad keskpärased inimesed, arutlesid Äripäeva ajakirjanikud LHV Groupi suuraktsionäri ja nõukogu esimehe Rain Lõhmuse ütlemisest ajendatuna saates “Äripäev eetris”.
Töötaja tervis ei ole ainult inimese enda asi, vaid ka tööandja juhtimisküsimus. Toetav töökeskkond ja ennetav töötervishoid võivad vähendada haiguse tõttu töölt eemal oldud päevi koguni kolmandiku võrra, kirjutab Valio Eesti personalidirektor Moonika Meltsa.
Tarkvara ostmine on lihtne, kuid vale valik ja puudulik juurutamine jätavad ettevõtte sageli olukorda, kus kallis lahendus ei too loodetud väärtust. Uue süsteemi edukas käivitamine ei ole IT-projekt, vaid eeldab teadlikke juhtimisotsuseid, eesmärkide seadmist ja valmisolekut seniseid tööprotsesse muuta.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.