Telliskivi ärilinnaku juht: spaad ja heaoluteenused on tuleviku töökeskkonnas uus normaalsus

Palk ei ole enam ammu ainus viis, kuidas häid töötajaid enda juurde meelitada. Kui veel hiljuti võistlesid ettevõtted tervisekindlustuse, sporditoetuse ja tasuta lõunatega, siis nüüd võib mõne tööotsija otsuse kallutada hoopis võimalus võtta kontorisse kaasa lemmikloom.

Töötajate heaolu planeerimine kipub ettevõtetes sageli algama hüvede nimekirjast: koolitus, tervisepäev, sporditoetus, vaimse tervise tugi või mõni uus digilahendus. Need võivad olla vajalikud ja kasulikud. Viimaste aastate uuringud on aga ühe küsimuse uuesti teravamalt juhtimise lauale toonud: millises tööpäevas inimene iga päev tegutseb? Heaolu ei sõltu ainult hüvedest, vaid ka sellest, kuidas töö päriselt korraldatud on.

Ettevõtte kasvu otsingutel tasub hoida töökeskkond korras, sest vastasel juhul lahkuvad võimekamad töötajad ning alles jäävad keskpärased inimesed, arutlesid Äripäeva ajakirjanikud LHV Groupi suuraktsionäri ja nõukogu esimehe Rain Lõhmuse ütlemisest ajendatuna saates “Äripäev eetris”.

Töötaja tervis ei ole ainult inimese enda asi, vaid ka tööandja juhtimisküsimus. Toetav töökeskkond ja ennetav töötervishoid võivad vähendada haiguse tõttu töölt eemal oldud päevi koguni kolmandiku võrra, kirjutab Valio Eesti personalidirektor Moonika Meltsa.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.