Magamata juhid. Iga teine unetu on stressis ja ületöötanud

Lausa 150 000 eestlast vajab sõba silmale saamiseks abi ravimitest. Unenõustaja Kene Verniku kogemusel on suur unetuse põhjustaja liigne töötamine ja murelik meel.

„Tööstressi enim levinud sümpton on, et inimene ei suuda uinuda. Ta on tunde voodis ja muretseb või kui uinub, siis ärkab keset ööd üles,“ kirjeldab unenõustaja Kene Vernik enda kogemust klientidega, kellelt röövib tööelu und.

Ta ütleb, et tööst tingitud stressi tõttu põeb unetust koguni iga teine inimene, kes tema vastuvõtule pöördub. Unega kimpus olevaid patsiente on kõiksugudelt erialadelt, kuid eeskätt pöörduvad inimesed, kellel on vastutusrikkad positsioonid, näiteks tippjuhid.

Verniku teatel mõjutab tööstress und eriti raskelt töönädala eel.

 „See on klassikaline tööstressi käitumine, kui pühapäeval vastu esmaspäeva ei suuda inimesed uinuda ning juba päevasel ajal hakatakse ketrama, et täna peaks hästi magama,“ jagab Vernik tööinimeste sagedast probleemi.

Ta nendib, et nii muututakse enne uinumist ärevaks, sest magama jäämise asemel tikuvad pähe järgmise päeva mured. Sellest tekivad raskused magama jäämisega või vastupidi ärgatakse liigvara.

„Kui tead, et pühapäeva õhtu on ärevust täis ja järgmine päev pingeline, siis soovitan hoopis hiljem voodisse minna,“ ütleb Vernik.

Saates „Äripäeva fookuses“ jagab Vernik, millist und häirib õhtuti pokaali alkoholi joomine, mis on unetuse lühiajalised ja pikaajalised mõjud tervisele ning miks ei piisa ravimitest unetuse ravimiseks.

Saatejuht on Eget Velleste.

Pildil Kene Vernik, autor Priit Simson/Delfi Meedia/Scanpix