Värske palgadirektiiv tõi liigse bürokraatia kriitika. “Kui aga palgasüsteem oli varem paigas, siis ei tulnud palju lisatööd”

Minu siht on muuta palgakultuur Eestis ausamaks ja murda töötajate ärakasutamise mustreid, ütles personalitöö valdkonna aasta edendaja, Bolti tasustamise juht Evert Kraav.

Eesti ei oleks kuidagi jõudnud juuni alguseks palgadirektiivi seadust vastu võtta, ütles kinnisvara halduse ja -korrashoiu firma SOL Baltics tegevjuht Rinel Pius Kinnisvarauudistele. Ta lisas, et suhtub edasilükkamise otsusesse positiivselt.

Ericssoni juht Sirli Männiksaar rääkis, et kui palgadirektiiv oleks jõustunud juba juunis nagu plaanitud, oleks ettevõte selleks valmis olnud.

Valitsuse soov direktiiv edasi lükata annab ettevõtetele ajavaru, kuid ei võta ära kohustusi. Juristi hinnangul tuleb tahes tahtmata valmis olla hetkeks, kui nõuded lõpuks jõustuvad.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.