Pille Kask on 45-aastane kolme tütre ema ning ühe poisi vanaema. Ta töötab Transpordiameti personaliosakonna peaspetsialistina ning lõpetab sel kevadel TalTechi personalijuhtimise magistriõppekava.
Miks otsustasid personalijuhtimise magistriõppekaval õppida?
Valisin personalijuhtimise õppeprogrammi, kuna olen personalitööd teinud alates 2012. aastast ning soovisin ennast arendada ja täiendada. Mäletan, et see õppekava loodi 2010. aastal, kui olin lõpetamas tehnikaülikooli halduskorralduse bakalaureuseõppekava, ja siis kutsuti lõpetajaid sügisel magistriõppes jätkama. Sel ajal oli õppekava nimetus personalitöö ja -arendus. Valik langes kindlalt TalTechi kasuks, kuna olen siin varem õppinud ja mulle meeldib see ülikool. Õppekavaga tutvudes tundsin juba esmapilgul, et see on mulle sobiv.
Mis on Sulle õpingute juures kõige rohkem meeldinud?
Mulle meeldib tehnikaülikooli õppekorraldus. Üle nädala on vaja nädalavahetusel koolis kohal käia ja vahepealse ajaga jõuab kõik kodutööd, grupitööd, esseed jm järgmiseks korraks valmis kirjutada.
Huvitavamad õppeained on olnud tööpsühholoogia, organisatsioonide arendamine ja muudatuste juhtimine, strateegiline personalijuhtimine ning tööelukvaliteedi juhtimine. Õppejõududest on enim meeldinud Karin Reinhold, Maris Zernand-Vilson, Merle Ojasoo ja Liina Randmann.
Mida peaks magistriastmes õppides silmas pidama?
Kõige olulisem, nii nagu kõigi tööde ja tegemiste puhul, on enda aja planeerimine ja sellest plaanist kinnipidamine. Samuti tuleks alustada võimalikult suure koormusega. Esimesel aastal tegin ära nii palju aineid kui vähegi võimalik, sest siis on jaksu rohkem ja motivatsioon kõrgem. Õppimine on põnev ja kui töid rõõmuga teha, läheb aeg lennates. Teise aasta sügisel oli mul ainult 4 ainet ning sain alustada ka intensiivselt magistritöö kirjutamist.
Kodused ülesanded on mõistlik ära teha esimesel võimalusel. Olen järginud reeglit, et kõik, mis võimalik, tuleb kohe ära teha. See kehtib nii koolitööde kui ka põhitöö kohta. Ei maksa midagi edasi lükata, sest uusi ülesandeid tuleb nagunii kogu aeg peale. Tavaliselt tegin semestri alguses Exceli tabeli, kuhu panin ainete kaupa kirja tööd, arvestused, eksamid ja muud tähtajad. Kuna mõne aine puhul oligi kõigi ülesannete tähtaeg semestri lõpus, siis jagasin need mitme kuu peale ära, et kõik samale ajale ei kuhjuks.
Grupitööde puhul oli meil esimesel aastal väga äge 4-liikmeline grupp. Töid ühiselt tehes ja kordamööda eestvedaja rollis olles saab nendega väga hästi hakkama. Inimesed, nende kogemused ja teadmised on erinevad ning seega saame pidevalt üksteist täiendada.
Kuidas oled hakkama saanud kooli- ja pereelu ühildamisega?
Töö-, kooli- ja pereelu ühildamisega saan hästi hakkama. Tunnen jälle, et kogemused on need, mis aitavad. Tööl olen väga palju saanud koolis õpitud teadmisi praktiseerida ning katsetada. Töötan Transpordiametis, mis loodi Veeteede Ameti, Lennuameti ja Maanteeameti ühendamisel. Asutuste ühendamisest saan kirjutada ka enda magistritöö. Olen väga õnnelik, et mul õnnestub nii hästi kooli ja tööd omavahel siduda.
Tuleb osata leida ka aega puhkuseks. Nädalavahetustel ei tohi olla kooli ja tööga hõivatud, vaid see aeg peab jääma perele ja puhkamiseks. Alati see muidugi ei õnnestu, kuid vähemalt üks nädalavahetuse päev peab selleks jääma. Puhkust on vaja, sest siis töötad tõhusamalt ja oled rõõmsam.
Pigem olen seda meelt, et teen tööpäevadel pikemaid päevi, tehes ära nii tööülesanded kui koolitööd, et siis rahuliku südamega nädalavahetust nautida. Ka kodused tööd on tegelikult tööd – poes käimine, söögi tegemine, pesupesemine, koristamine. Need tegevused tuleb samamoodi oma nädalasse töö ja kooli vahele planeerida.
Lapsed on juba suured ja nende eest ei ole vaja nii palju hoolitseda kui väikeste laste eest. Pigem tuleb nendega vaba aega veeta ning leida iga päev aega ühiseks filmivaatamiseks, lauamängudeks või lihtsalt suhtlemiseks. Ülikooli 1. semestril sündis mu esimene lapselaps ning leian aega ka vanaema rolli täitmiseks.
Mida soovitaksid neile, kes kaaluvad sellele õppekavale kandideerimist?
Kindlasti on õppekava sobiv neile, kellel on juba personalitöö kogemus, aga see ei ole õppima asumiseks tingimata vajalik. Mulle endale tundub, et nii on lihtsalt huvitavam ja kasulikum õppida, sest saab kohe teooriat praktikas rakendada ja vastupidi, tuua ülikooli praktilisi näiteid enda tööelust. Meil on suur 60-liikmeline grupp ning me kõik tuleme väga erinevatest organisatsioonidest. Huvitav on kogemusi vahetada ja kohtuda uute, ägedate inimestega. Kui on huvi personalitöö vastu, siis tasub kindlasti kandideerida, sest kaotada ei ole ju midagi.
Vastuvõtt on avatud ja kestab kuni 06.07.2021 kell 12.00
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.