Kas töötajal on õigus külmapüha pidada?

Lugeja küsib: Olen kuulnud, et kui tööandja ei taga töötajale võimalust töötada teatud soojakraadides, võib töötaja keelduda töö tegemisest, kui see kahjustab tervist. Alates mis külmakraadidest on töötajal õigus keelduda töö tegemisest?

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask: 

Õigusaktides ei ole sätestatud konkreetset külmakraadi, millest madalama temperatuuriga on töötamine keelatud. Piirnormi pole kehtestatud, kuna mitmes valdkonnas tuleb töötada ka madalate temperatuuridega ruumides, näiteks toiduainetetööstuses, kus vastasel juhul ei oleks tagatud toidu säilimine värskena. Ka peavad paljud töötajad tegema tööd väljas ning nad ei saa jätta oma tööülesandeid täitmata seetõttu, et õues on teatud miinuskraadid (vt kojamehed, päästjad, politseinikud, kiirabiarstid, aga ka rikkeid likvideerivad elektrikud jpt).

Külmas töötamine ei ole aktsepteeritav alalistes tööruumides, kus ei ole erinõudeid temperatuurile (toiduainetetööstus jmt). Kui töö toimub siseruumides, peab tööandja tagama, et tööruumid (sh olmeruumid) oleksid piisavalt soojustatud, arvestades selles ruumis tehtavat tööd ja töötaja füüsilist koormust. Siseruumides on soovituslik tagada kerge füüsilise töö (näiteks kontoritöö) puhul õhutemperatuur 19-24 kraadi. Keskmise ja raske füüsilise töö (näiteks laotöö, tootmistöö, siseviimistlus) korral on soovituslik tagada õhutemperatuur 15-20 kraadi.

Välitöödel ei saa tööandja kontrollida töökoha temperatuuri. Sel juhul peab tööandja andma töötajatele normaalsete töötingimuste tagamiseks sobivad tööriided ja jalanõud ning vajadusel näokaitse ja prillid. Tööriiete soetamisel tuleb arvestada töö iseloomu, näiteks kui töötamine eeldab liikumist, peavad riided olema n-ö hingavad, et töötajal oleks soe, ent mitte higistama ajavalt palav. Kui tööriietus ei ole hingav, hakkab töötaja higistama ning külmetab kergemini ja võib jääda haigeks.

Välitöödel on lisaks termomeetrinäidule soovituslik arvestada ka Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi koostatud tuule-külmaindeksiga, mis näitab, kuidas inimene külma tegelikult tajub. Tuul ja külm koos jahutavad inimese nahapinda väga kiiresti, seega tuleb organismi jahtumise ja külmumise vältimiseks arvestada temperatuuri ja tuule koosmõjuga.

Tööandja peab tagama, et töötajad saavad teha töötamises vaheaegu, mis on arvestatud tööaja sisse. Vaheaja kestuse ja sageduse valikul tuleb arvestada töötajate ettepanekutega. Välitööde puhul peab tööandja kindlustama töötajad puhkepauside ajaks sooja ruumi või soojakuga, kus soovi korral on saadaval kuum jook. Soojakus peab saama riideid kuivatada või vahetada neid kuivade vastu. Ühtlasi peab tööandja juhendama töötajat nii, et ta teaks madala õhutemperatuuri tingimustes töötamisel tekkida võivatest terviseriskidest ja nende vältimise abinõudest. Juhendamise käigus võiks töötajatele selgitada, et puhkepausid on mõeldud külmas töötamise terviseriski vähendamiseks ja kui töötaja puhkepausi ajal näiteks õues suitsetab, kaotab puhkepaus oma mõtte.

Kutsume tööandjaid aru saama, et külmade ilmadega kaasneb ka oht töötajate tervisele, ning arvestama töötajate ettepanekutega, et töö saaks tehtud ja inimeste tervis oleks hoitud.

Allikas: sekretar.ee