Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töötuskindlustus võib laieneda ka äriühingu juhtidele
Riigikogu toetas 9. veebruari istungil 69 poolthäälega õiguskantsleri ettepanekut muuta seadust, et anda äriühingu juhatuse liikmetele õigus saada töö ja sissetuleku kaotuse korral töötuskindlustushüvitist.
Õiguskantsler Ülle Madise märkis, et töötuskindlustusmakseid tasunud isikul on üldjuhul õigus saada sissetuleku kaotamise korral töötuskindlustushüvitist, kuid praegu ei laiene see õigus isikule, kes on äriühingu juhatuse liige.
Õiguskantsleri sõnul puudutab see ennekõike neid inimesi, kellel on palgatöö kõrval ka äriühing, kus nad on juhatuse liikmeks. „Kui inimene näiteks koondamise tõttu palgatöö kaotab, siis pelgalt selle fakti tõttu, et ta on oma passiivses osaühingus juhatuse liikmena kirjas, tema töötuskindlustushüvitist ei saa, olgugi et tema eest on nõutava ajaperioodi vältel töötuskindlustusmakseid tasutud. Niisugune kohtlemine on põhiseaduse mõttes mõistliku ja asjakohase põhjenduseta ebavõrdne kohtlemine võrreldes kõigi teistega, kelle eest töötuskindlustusmakse on tasutud,” ütles Madise.
Õiguskantsleri hinnangul ei ole töötuskindlustusskeemi kuritarvitamine tõenäoline, sest võimalik hüve – töötuskindlustushüvitis – ei kaalu üles kuritarvitamiseks vajalikke kulutusi ja pingutusi. „Selleks, et süsteemist osa saada, tuleb maksta liiga palju. See on selles mõttes väga hästi ehitatud süsteem,” ütles Madise.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti sõnul tuleks riigikogul mõelda mehhanismi peale, kuidas välistada suuremaid kuritarvitusi, aga samas luua mõistlik regulatsioon. „Põhiseaduskomisjonis märgiti, et kuna neid rühmi, keda kõnealune probleem puudutab, on rohkem, siis võiks uue regulatsiooni väljatöötamisel vaadata küsimust laiemalt,” ütles Laanet.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul peaks seaduse menetlemisel üle vaatama ka füüsilisest isikust ettevõtjate toetuse võimalused ja maksma neile töötuskindlustushüvitist. „Kui ta tasub töötuskindlustusmakse, siis tal on õigus saada töötuskindlushüvitist. Kui ta seda ei maksa, siis ei ole võimalik ka hüvitist saada,” selgitas Kokk.
*Artikkel ilmus Äripäevas
Seotud lood
- ST
Märgise taotlusvoor on avatud 18. septembrini (k.a)
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Lisatud intervjuu Maarika Haidakuga!
Viimased uudised
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
Kasutatava renditööjõu kulu oli üle kolme korra suurem kui ettevõtte enda tööjõukulu
Üritused
Hetkel kuum
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele