Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
See oli teooria. Aga see siin – praktika!
„Meistrite ja oma ala asjatundjate juures praktikal või õpipoisiks käimine on sajandeid vana tava, kuid praegused ootused sellele on hoopis teistsugused. Tänapäeval vaadatakse tööandjate poole tihti suurte ootustega, kuid tõde nii õpipoisi/praktikandi kui ka praktikapakkuja kohta selgub alles siis, kui asi teoorias selge ja aeg n-ö veeretama hakata”, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson.
Esmajoones peaksid kutse- ja kõrgkoolid hea seisma, et vajalike oskustega tööjõudu oleks ka tulevikus. Loomulikult on noortel endil oluline roll – nemad ju teevad oma valikud eriala ja õpingutesse pühendumise osas. Kas aga koolide pakutav ja noortele huvipakkuv läheb kokku ka tööturu tegelike vajadustega?
Igal aastal lõpetavad Eestis kümned tuhanded kutseõppurid ja üliõpilased lillesülemitega oma koolitee. Samal ajal kurdavad ettevõtted, et ettevõtluse arendamiseks napib neil vajalike oskustega tööjõudu. Puudus ei ole pelgalt kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidest, vaid see on jõudnud ka lihtsamate ametiteni. Olukord tingib paratamatult vajaduse mõtteviisi muutuse järele: selleks, et tuleviku tööjõud vastaks tööturu ootustele, on tööandjatel vajadus võtta senisest aktiivsem roll töötajate järelkasvu koolitamises.
Lahenduseks on läbimõeldud panustamine praktikasse ja töökohapõhisesse õppesse, milles nähakse võimalust tööjõuprobleemi lahendada või ennetada. Kuigi ettevõtete jaoks on praktikantide juhendamine ettevõtte kulul tehtav lisatöö, suhtutakse sellesse üldiselt väga positiivselt. Leitakse, et praktikandist võib tulevikus saada ettevõtte töötaja ja praktika käigus on võimalik valida noorte seast kõige sobivamate isikuomadustega ja võimekaimad kandidaadid.
Ettevõttepoolse kasuna nähakse sedagi, et praktikante juhendades arenevad ka juhendajad ise ning praktikandid toovad koolist kaasa uusi teadmisi. Kasulikuks peetakse, et praktikandi võtmine paneb kriitilise pilguga üle vaatama ettevõtte töökorraldust.
Õpinguid alustavatele üliõpilastele pole sageli selge õppekava sisu, mis omakorda viib tihti õpingute katkestamiseni. Ja kui üliõpilased esimestel aastatel oma erialaga kokku ei puutu, põhjustab see motivatsiooni langust ja koolist väljalangemist. Rohkem projektitöid ja hästi korraldatud praktika parandaks olukorda. Pealegi on praktika läbimine oluline kogemus ja väärtuslik osa noore inimese CV-s.
Kuidas korraldada head koostööd kolmnurgas ettevõte-kool-õppur nii, et tulemuseks oleks tasemel ja läbimõeldud praktika, mille käigus noored saavad läbi proovida koolipingis õpetatud teadmiste paikapidavust ja süveneks nende tahe valitud eriala õppida? Seda saladust sooviski Eesti Tööandjate Keskliit avada konkursile „Parim praktikakoht” laekuvate heade näidete varal.
Ettevõtted, mis praktikakohti pakuvad, väärivad kindlasti selle eest ka tunnustust. Eesti Tööandjate Keskliit on võtnud südameasjaks tunnustada ettevõtjaid töötajate järelkasvu panustamise ja parimate praktikakohtade loomise eest, millest kõigil teistel ettevõtetel oleks võimalik õppida.
Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
4
Tööjõuturg tõmbas korraks hinge, kuid palkade ja palgalõhede liikumine näitab, et rahu on selles valdkonnas veel petlik.
Viimased uudised
Lepitus võib säästa tööandja pikast vaidlusest!
Üritused
Hetkel kuum
Tööjõuturg tõmbas korraks hinge, kuid palkade ja palgalõhede liikumine näitab, et rahu on selles valdkonnas veel petlik.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele