Töötaja isiklik kirjavahetus on siiski kaitstud

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus eraelu puutumatusele ning § 43 sätestab õiguse sõnumi saladusele. Samuti tuleb töölepingu seadusest kohustus austada töötaja privaatsust ja kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Eeltoodu tõttu ei tasu esiletoodud kohtulahendist teha kaugeleulatuvaid järeldusi ning olen kindel, et Euroopa Inimõiguste Kohus teeb selles küsimuses peagi oluliselt parema ja põhjalikuma lahendi.

Märkimisväärne eriarvamus

Erinevalt kohtuotsusest väärib tähelepanu otsuses sisalduv eriarvamus, milles märgiti, et Euroopa Inimõiguste Kohus on lahendis valesti tuvastanud vaidluse tuvastamise eeldused, mh, kas tööandjal oli nõuetekohane regulatsioon tööandja vara kasutamise kohta (ja töötaja nõusolek suhtluskanalite kontrollimiseks) ning, kas see regulatsioon oli ka vajalik, proportsionaalne, läbipaistev ja õiglane. Veelgi enam, eriarvamuses on rõhutatud, et töötajad ei loobu iga päev tööle tulles õigusest eraelule ja sõnumisaladusele. Need küsimused leiavad kindlasti põhimõtte „internet kui põhiõigus” valguses käsitlemist tulevastes kohtulahendites.

Eraelulised sõnumid on endiselt kaitstud

Seega, isiku eraelulised sõnumid on endiselt kaitstud ja tööandja võib kontrollida üksnes sõnumeid, mis on koostatud tööülesandeid täites ja tööandja varaga. Samuti peab olema kehtestatud kord tööandja vara kasutamiseks üksnes tööülesannete täitmiseks, töötajat teavitatud kontrollimisest ja sõnumite kontrollimisel ei tohi tööandja tutvuda eraeluliste sõnumite sisuga.  Barbulescu vs. Rumeenia kohtulahend ei muuda Euroopa Inimõiguste Kohtu enda pretsedentlahendites Niemetz vs. Saksamaa ja Halford vs. Ühendkuningriik avaldatud seisukohti, et töötaja eraelu on kaitstud ka tööajal, olenemata tööandja vara kasutamisest, ning tööandjal puudub üldine õigus jälgida töötaja erasuhtlust.

Allikas: advokaadibüroo TRINITI blogi

Autor: Klen Laus, advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat