Kui juhi ja alluva vahel tekib isiklik suhe

Lisaks ülaltoodud ebaeetilisuse ja ebaprofessionaalsuse argumentidele, tuleb mängu ka tööõigus. Tööandja peab käituma töötaja suhtes lojaalselt, mis ühtlasi tähendab ka, et tööandja esindajad (juhid ja juhatuse liikmed), peavad käituma töötaja suhtes lojaalset. Töötaja ei pea taluma tööl ahistamist ega lähenemiskatseid, eriti veel juhi poolt. Vastupidi, tööandja peab kaitsma oma töötajad ahistamise ja lähenemiskatsete eest tööl, ning ka töösuhte lõpetamise ja töökeskkonna halvenemise eest eraelulistel põhjustel. Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust. Kui ebaeetiliselt või ebaseaduslikult käitub töötaja juht, peab tööandja koheselt ja jõuliselt sekkuma ning asuma kaitsma töösuhte nõrgemat poolt ehk töötajat. Kui tööandja juhatus ei võta kaebust tõsiselt või ebaeetiliselt käitubki juhatuse liige või lausa juhatuse esimees, peab töötaja pöörduma töövaidluskomisjoni, kohtu, võrdõigusvoliniku või oma ametiühingu poole.

Juhi ja töötaja vaheline suhe on üldreeglina töökeskkonda kahjustav ning kui juhiga suhtes olev töötaja saab ametikõrgenduse, preemia, koolituse, välislähetuse või muu soodustuse, tekitab see kolleegides paratamatult küsimusi töötajate võrdse kohtlemise osas. Isegi siis, kui soodustus oli igati õigustatud. Samuti tekitab küsimusi see, kui juhiga suhte lõpetanud või juhi lähenemiskatseid tõrjuv töötaja koondatakse, jäetakse edutamata, või teda koheldakse muul viisil ebasoodsalt. Põhimõtteliselt on võimatu juhi ja töötaja vahelise isikliku suhte puhul juhil tegutseda töötaja suhtes nii, et see oleks õiglane ja ka näiks õiglane. Võib-olla oli juhiga suhte lõpetanud  töötaja koondamine igati õigustatud ja põhjendatud, kuid kuna juhi ja töötaja vaheline suhe ei olnud enam puhtalt professionaalne, saab töötaja alati tõstatada õigustatud küsimusi ja tekitada põhjendatud kahtlusi. Sellest lähtuvalt peaksid suhted juhtide ja töötajate vahel jääma alati vaid professionaalseks ning just juhi (ja laiemalt tööandja) kohustus on selle eest seista, kuna juht vastutab töötamiseks sobiva, professionaalse, õigusaktide nõuetele vastava ning pingetest vaba töökeskkonna tagamise eest.

EFL-ile teadaolevalt ei ole enamus Eesti tööandjaid pidanud vajalikuks juhtide ja töötajate vahelisi isiklikke suhteid reguleerida ning on jäädud lootma juhtide sisetundele, eetikale ja professionaalsusele. See paratamatult tähendab, et sarnaseid juhtumeid tuleb ette ka tulevikus. EFL hoolitseb selle eest, et vähemalt finantssektoris ei jää neil juhtudel kannatajaks vaid töötaja, ning kui tööandja keeldub olukorda korrektselt lahendamast, siis ka selle eest, et need juhtumid avalikustatakse.

Allikas: Eesti Finantssektori Töötajate Liit

Autor: Eesti Finantssektori Töötajate Liit