Sel nädalal püüti leida eestikeelset vastet coach’ile ja selleks tarbeks korraldatud sõnavõistlusel jäi sõelale koots, (tegevus – kootsing, tegusõnana kootsima). Sotsiaalmeedias läks seepeale lahti aktiivne arutelu selle üle, mis tähendust väidetav värske võidusõna ajalooliselt kandnud on.
- ICF Estonia president Toomas Tamsar leiab, et nullist uue sõna otsimine ongi keeruline. Foto: Andras Kralla
Eilne
keeleuudis oleks pidanud küll rõõmustama kõiki, kellele emakeele kaunis kõla kallis on, kuna ühise arutelu tulemusena pakuti viimaks välja emakeelne vaste võrdlemisi kohmakale ingliskeelsele terminile
coach (sistult suhtlustreener, arengunõustaja, arengutoetaja, ka terapeut). Tagantjärele aga selgus, et sõna polegi nii uus, kui võis arvata, samuti on sellel küljes ka teatavad konnotatsioonid.
ICF Estonia presidendi Toomas Tamsari Facebooki-seinal kommenteerib värsket terminit
Äripäeva peadirektor Igor Rõtov, viidates kootsimisele kui lohisevate sammudega lonkimisele (vt
e-keelenõu selgitus) ja soovides hüva kootsimist. Ühtlasi avaldab Rõtov arvamust, et kootsingu sõna massidesse minek on võrdlemisi ebatõenäoline (Rõtovi sõnastuses figureerib küll ka fraas „ma söön oma mütsi ära”).
Tamsar on siiski positiivne ja nendib, et kui ka sõna käibele ei lähe, pole sellest midagi hullu, lisades, et nullist uue sõna otsimisega on tõenäosus, et see hästi vastu võetakse, niikuinii madal. Eesti Keele Instituudi keeletarkade seisukohale viidates teatab Tamsar, et lonkimise tähenduses inimesed kootsingut ei tea, ja usub, et sisuline erinevus on piisav.
Sotsiaalmeedias võtab sõna ka rahvaluuleteadlane Marju Kõivupuu, kes selgitab sõna murdetausta, mille järgi kootsing on nii see, mis ehal käies ette tuleb, kui ka lonkimine, lisades info mõttes, et kootspenn(ik) on käsiraha, koots aga vemp, vilets olend või takukoonal. Kõivupuu leiab humoorikalt, et väikese selgitava loengu eest võiks nüüd ära kuluda pihutäis kootspennikut.
Viidates ilmselt samale Kõivupuu selgitusele jätkab Rõtov: „Tundub, et need keeleinstituudi spetsialistid on teile toreda vingerpussi kokku keeranud. Sõnad
koots ja
kootsima pole mingid uued sõnad, vaid on kasutusel paljudes murretes ja mitmes tähenduses. Näiteks ühest küljest tähendab koots tõesti vana ja viletsat olendit, aga Häädemeestes võib kootsi all mõista ka veiderdajat ja vigurivänta. Kootsil käimine on hoopis sünonüüm ehal käimisele, millest omakorda sõnad
kootsiline ja
kootsipoiss. Tundub, et minu soov „Hüva kootsimist” oli tahtmatult mitmetähenduslik.” Rõtov jagab tutvumiseks ka lingi ja lisab, et rohkem põnevaid vasteid leiab EKI materjalidest veebiaadressilt
http://www.eki.ee/dict/ems/vihikud/14.pdf .
Hea lugeja, anna teada, mida arvad sina sõnadest, kootsing ja kootsima. Samuti võid julgelt välja pakkuda ka oma variandi.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.