Veedame tööl suure osa oma ajast ja panustame töötamisse lõviosa oma energiast. Töökeskkond peab olema koht, kus inimesel on turvaline olla, vaid siis saab inimene keskenduda elatise teenimisele. Nii nagu koolikiusamisel on sügavad negatiivsed mõjud inimese arengule, on töökiusamisel sügavalt negatiivsed mõjud töötajatele ja organisatsioonidele.
Töökiusamise all mõeldakse süstemaatilist, vaenulikku ja ebaeetilist käitumist, mis on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis.
  • Töökiusamise all mõeldakse süstemaatilist, vaenulikku ja ebaeetilist käitumist, mis on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis.
  • Foto: pixabay.com
Töökiusamise probleemist Eestis andis tervikliku ülevaate Merle Tambur 2015. aastal oma doktoritööga „Töökiusamine Eesti organisatsioonides: levik ja põhjused”. Töös võeti kokku töökiusamise hetkeolukord Eesti organisatsioonides ja uuriti, millised tegurid töökiusamist Eestis põhjustavad.
Töökiusamine – süstemaatiline ja läbimõeldud
Töökiusamise all mõeldakse süstemaatilist, vaenulikku ja ebaeetilist käitumist, mis on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. Kiusamine võib olla nii emotsionaalne kui ka füüsiline. Kui tekitatakse ohvri füüsilisele või vaimsele tervisele süstemaatiliselt kahju, on tegemist kiusamisega. Rahvusvahelise kriteeriumi järgi on kiusamine ametlikult töökiusamine, kui negatiivsed tegevused ilmnevad vähemalt korra nädalas kuue kuu jooksul.
Organisatsiooni tasandil on oluline juhte koolitada. Juhid vastutavad töökeskkonna eest ja nemad peavad mõistma, millised on töökiusamise tagajärjed. Organisatsioonikultuur on üks oluline töökiusamise põhjus. Kui organisatsioon on avatud kommunikatsiooni, selgete ülesannete ja rollidega, detsentraliseeritud juhtimise, läbipaistva tasustamissüsteemi, jagatud visiooni ja missiooniga ning uuendusmeelsete ja inspireerivate eesmärkidega, siis on ka töökiusamist vähem. Organisatsiooni tasemel aitab ka, kui määrata kindlaks õiged ja valed käitumisviisid ning juhised, kuidas ebameeldivates olukordades käituda.
Indiviidi tasemel on tähtis arendada suhtlemisoskusi, mis aitaksid konfliktiolukorras toime tulla. Samuti tuleb kasuks stressitaluvuse arendamine ja stressijuhtimine. Lõpuks on tähtis, et iga inimene oleks kursis töökiusamise olemusega ja tunneks selle ära nii teiste kui ka iseenda käitumises.
Allikas: infokiri Tööelu.ee
Autor: Hannus Luure

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele