18. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töökiusamise probleemist Eestis andis tervikliku ülevaate Merle Tambur 2015. aastal oma doktoritööga „Töökiusamine Eesti organisatsioonides: levik ja põhjused”. Töös võeti kokku töökiusamise hetkeolukord Eesti organisatsioonides ja uuriti, millised tegurid töökiusamist Eestis põhjustavad.

Töökiusamine – süstemaatiline ja läbimõeldud

Töökiusamise all mõeldakse süstemaatilist, vaenulikku ja ebaeetilist käitumist, mis on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. Kiusamine võib olla nii emotsionaalne kui ka füüsiline. Kui tekitatakse ohvri füüsilisele või vaimsele tervisele süstemaatiliselt kahju, on tegemist kiusamisega. Rahvusvahelise kriteeriumi järgi on kiusamine ametlikult töökiusamine, kui negatiivsed tegevused ilmnevad vähemalt korra nädalas kuue kuu jooksul.

Töökiusajad kasutavad oma ohvrite kiusamiseks erinevaid võtteid: piiratakse suhtlust ignoreerimise, tööks vajaliku info varjamise või sotsiaalse isoleerimisega, kahjustatakse isiklikku mainet, levitatakse laimu, alandatakse inimest avalikult, halvustatakse või naeruvääristatakse. Tihti toimub töökiusamine ka ametipositsiooni kahjustamise kaudu, näiteks antakse mõttetuid või teostamatuid tööülesandeid, esitatakse võimatuid tähtaegu, kontrollitakse liigselt, kritiseeritakse ülemäära või jagatakse solvavaid karistusi. Loomulikult on töökiusamine ka lihtlabane psüühilise tervise kahjustamine töökohas – karjumine, sõimamine, ähvardamine ja seksuaalne ahistamine.

Töökiusamise mõju ei saa alahinnata

Kiusamine mõjutab ohvrit sügavalt isiklikul tasandil – inimese põhivajadused, nagu kontroll, turvalisus, kuuluvustunne ja eneseväärikus, on kahjustatud. Indiviidi vaimne ja füüsiline tervis halveneb. Paljud uuringud kinnitavad, et korrelatsioon töökiusamise ja madala psühholoogilise rahulolu vahel on tugev.

Töötajate tervis omakorda mõjutab otseselt organisatsiooni. Kui inimest kiusatakse, on tal kehvem tervis, ta ei taha tööl käia, tema töövõime on vähenenud ja ta soovib töölt lahkuda. See tähendab organisatsioonile omakorda suurenenud otsest ja kaudset kulu – töötulemused on kehvemad, personali peab juurde hankima ja koolitama. See tähendab aga juba negatiivset mõju ühiskonnale. Ühiskond maksab kinni kiusamisohvrite tervishoiukulud, enneaegse pensionile jäämise ja tööturult väljalangemise. Samuti kannatavad kõik teenuste ja toodete kvaliteedi langemisest.

Pikaajaline töökiusamine mõjutab ohvrit samuti pikaajaliselt. Isegi kui ohvril õnnestub ebameeldivast töökohast lahkuda, on tema tagasitulek tööturule raskendatud ja tema töövõime kauakestvalt kannatada saanud.

Lihtsaid lahendusi ei ole

Tambur pakub Eestis töökiusamise probleemile hulga lahendusi. Kuna tegemist on keerulise teemaga, siis mingit imevitsa ei ole – kõige tähtsam on asjast rääkida.

Ühiskonna tasandil on tähtis seaduse täiendamine, et sätestada aktsepteeritavad normid ja väärtused kõrgeimal tasandil ning tõsta teema tähtsust avalikkuses. Seadusandlusega on võimalik kindlustada ohvrile kaitse ja kiusajale vastutus. See annab ka organisatsioonidele konkreetsed juhised kiusamisega tegelemiseks. Samuti võiks korraldada sotsiaalse kampaania, mis õpetaks inimestele, kuidas töökiusamist ära tunda ja sellele reageerida.

Organisatsiooni tasandil on oluline juhte koolitada. Juhid vastutavad töökeskkonna eest ja nemad peavad mõistma, millised on töökiusamise tagajärjed. Organisatsioonikultuur on üks oluline töökiusamise põhjus. Kui organisatsioon on avatud kommunikatsiooni, selgete ülesannete ja rollidega, detsentraliseeritud juhtimise, läbipaistva tasustamissüsteemi, jagatud visiooni ja missiooniga ning uuendusmeelsete ja inspireerivate eesmärkidega, siis on ka töökiusamist vähem. Organisatsiooni tasemel aitab ka, kui määrata kindlaks õiged ja valed käitumisviisid ning juhised, kuidas ebameeldivates olukordades käituda.

Indiviidi tasemel on tähtis arendada suhtlemisoskusi, mis aitaksid konfliktiolukorras toime tulla. Samuti tuleb kasuks stressitaluvuse arendamine ja stressijuhtimine. Lõpuks on tähtis, et iga inimene oleks kursis töökiusamise olemusega ja tunneks selle ära nii teiste kui ka iseenda käitumises.

Allikas: infokiri Tööelu.ee

Autor: Hannus Luure