• 12.01.17, 09:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

5 punkti meeskonna hüvanguks!

Millest alustada, kui tunned, et meeskond ei toimi ja meeskonnatunne on madal? Selle küsimusega võib oma töös kokku puutuda iga juht. Ka väga hea juht. Millest siis alustada?
Meeskonnakoolitaja Kaido Pajumaa imestab: kuidas saaks meeskond toimida, kui keegi igapäevatöös meeskonnale – sellele, kuidas me meeskonnana toimime  – tähelepanu ei pööra?
  • Meeskonnakoolitaja Kaido Pajumaa imestab: kuidas saaks meeskond toimida, kui keegi igapäevatöös meeskonnale – sellele, kuidas me meeskonnana toimime – tähelepanu ei pööra? Foto: motivaator,ee
DEFINEERI ENDA JAOKS MEESKOND
Olen sageli meeskonnakoolitajana märganud, et sageli võetakse mingeid asju iseenesestmõistetavana, mis tegelikult pole iseenesestmõistetav. Üheks näiteks ongi meeskond. Meeskonnaks peetakse ekslikult kõiki inimrühmi, mis koos töötavad. Tegelikkuses muutub ju aga rühm inimesi meeskonnaks alles juhul, kui neil on ühine eesmärk ja nad on üheskoos valmis selle eest vastutama. Kuni ühist eesmärki ja vastutust ei ole, ongi tegemist vaid hulga samas kohas töötavate inimeste, mitte aga meeskonnaga.
ISIKLIKUD HUVID VASTU MEESKONNA HUVE
Teine eksitav iseenesestmõistetavus on see, et juhul, kui inimesed juba tööle tulevad, peaksid nad olema motiveeritud ühise (meeskondliku) eesmärgi nimel pingutama. Jah, ideaalis see võikski nii olla, aga kahjuks ei ela me ideaalses maailmas. Päris maailmas kipuvad inimesed ikka enda huve esiplaanil hoidma ja pingutama meeskonna nimel vaid nii palju kui hädavajalik. Just meeskonnajuhi ülesanne on tekitada inimestes tunne, et meil on ühine eesmärk, mille nimel pingutame, ning et iga meeskonnaliige on vajalik ja väärtuslik selle eesmärgi saavutamiseks.
VAATA JUHINA PEEGLISSE
Kolmas ekslik iseenesestmõistetavus seisneb uskumuses, et kindlasti on põhjus töötajates, kes ei ole motiveeritud ega oska/soovi meeskonnatööd teha. Aga äkki ei ole asi töötajates? Äkki on hoopis asi juhis? Juhtimiskoolitajana põrkan selle vastuolu otsa päris tihti – paljud juhid tulevad juhtimiskoolitustele lootuses saada kinnitust oma tõdemusele, et nemad teevad kõike õigesti, mistõttu vajavad nad ideid, kuidas töötajaid muuta. Tegelikult vajaksid paljud juhid aga ise muutust.
KÜSI ENDALT: „KAS MEIL ON ÜHINE EESMÄRK?”
Neljas ekslik iseenesestmõistetavus väljendub sageli meeskonna ühise eesmärgi puudumises. See on lausa imekspandav, kui tihti kuulen töötajatelt, et nad ei tea, mis on nende osakonna, allüksuse või koguni kogu ettevõtte/asutuse eesmärgid. Keegi ei räägi nendega sellistest asjadest, vaid fookus on ju iga töötajaga tema isiklikel eesmärkidel. Siin tekib aga küsimus, kuidas saaks üks inimene pingutada ühiste eesmärkide nimel, kui keegi pole nendele selgelt ja konkreetselt öelnud, missugused meie ühised eesmärgid on ja kuidas inimese töö suure eesmärgi saavutamisse panustab. See oleks sama olukord, kui panna inimesed jalgapalliväljakule igaüks oma palli kõksima ja siis ühel hetkel imestada, miks „meeskond” koostööd ei tee ja ühise eesmärgi – võidu – nimel ei pinguta.
KAS MEESKONNA SISEKULTUUR TOETAB ÜHISTE EESMÄRKIDE SAAVUTAMIST?
Ja viies ekslik iseenesestmõistetavus on meeskonna sisekultuur. Kui küsida meeskonnakoolitustel, kas teie meeskonnas on sisekultuur, teevad paljud imestunud näo pähe, sest nad ei mõista, millest jutt käib. Mõni ütleb selle peale lausa, et jah, meil on päris mitmest kultuurist inimesi tööl. Teadlikumad vastavad küll, et jah, on kultuur olemas, ent kui palun täpsustada, mis seda kultuuri iseloomustab, jäävad needki vähesed jänni. Miks? Sest jällegi pole mitte keegi mitte kunagi nendega sellest rääkinud. Kogu fookus ja tähelepanu on tööl, ülesannetel ja tähtaegadel – mitte keegi ei räägi nendega neist endist s.o meeskonnast. Samal ajal soovitakse ja eeldatakse aga, et meeskond peaks toimima. Kuidas saaks meeskond toimida, kui keegi igapäevatöös meeskonnale – sellele, kuidas me meeskonnana toimime (meie sisekultuur) – tähelepanu ei pööra?!
Eelkirjeldatud viis punkti võiks iga juhi tähelepanu all olla enne meeskonnakoolituse tellimist. Muidugi on meeskonnakoolitused toredad ja kasulikud (eriti meile, meeskonnakoolitajatele), aga kui juht viie nimetatud asjaga teadlikult ei tegele, saab ka koolituse mõju olema ainult hetkeline.
Allikas: Motivaatori blogi
Autor: Kaido Pajumaa, Motivaatori meeskonna- ja juhtimiskoolitaja

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.09.24, 18:05
Ajateenistuse läbinud töötajad teenivad aastas ligi 2500 eurot rohkem ning on kõrgema stressitaluvusega
Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.

Hetkel kuum

Figure Baltic Advisory juhtivpartner Irja Rae 2020. aasta IKT aastakonverentsil
Uudised
  • 03.10.24, 18:39
Palgainflatsioon Eestis aeglustub, tööandjad vaatavad sissepoole
Eesti Raudtee personaliosakonna juhataja Merike Jaamul.
Uudised
  • 30.09.24, 15:31
Personalijuhid AI-ga töötamise võitudest: lühem töönädal, kiired tõlked, vastus igale töötaja küsimusele ja palju muud
Advokaadibüroo Rask partner ja vandeadvokaat Annika Vait
Uudised
  • 02.10.24, 09:00
Advokaat Annika Vait: soolise palgalõhe andmete kogumine on tööandjale seadusest tulenev kohustus
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Tööjõuvahendusfirma Hansavest Rental omanik Janek Sirg usub, et tuleviku tööjõud pärineb mujalt kui vaid Ukraina turult.
Uudised
  • 03.10.24, 09:00
Kas Eesti tööstus on valmis tööjõupuuduse järgmiseks peatükiks?
Tutvu tööhõiveagentuuride ja tööjõurendi aastaraportiga!
Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra: Paljud tööandjad ei taju kestlikkust veel oma tegevuste orgaanilise osana.
Uudised
  • 03.10.24, 10:55
Kas suudad jätkusuutliku tulevikuga sammu pidada? Üle 90% tööandjatest ei suuda
Personalijuht, tea, et ESG järgimine on ettevõtte ellujäämise strateegia tööturul.
The Burning Glass instituudi president Matt Sigelman OSKA Kutsekoja konverentsil Tallinnas.
Uudised
  • 04.10.24, 11:07
Uuring | 10 nõutumat oskust Eesti tööturul
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
HRMSGuide.com asutaja ja juht Vladimir Jelov
Uudised
  • 07.10.24, 10:17
HR-töö digiteerija Vladimir Jelov: personalijuht on sageli üksi jäetud
Personalitöö automatiseerimise tarkvaralahendusi on sadu, kui mitte tuhandeid
Kuidas saada kaks ühes – tegus seminar ja meeldejääv loodusmatk?
  • ST
Sisuturundus
  • 01.10.24, 17:11
Kuidas saada kaks ühes – tegus seminar ja meeldejääv loodusmatk?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele