Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmisega, mille eelnõu valmistab ette sotsiaalministeerium, saab tööinspektsioon ülesandeks teha järelevalvet, et naistele ja meestele makstakse sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu.
On avalik saladus, et ülikoolides on valdkondade vaheline palgalõhe sageli ka sooline, näiteks filoloogiaprofessori palk on väiksem võrreldes tehnoloogiavaldkondade professorite palgaga, väidab riigikogu õiguskomisjoni liige Barbi Pilvre.
  • On avalik saladus, et ülikoolides on valdkondade vaheline palgalõhe sageli ka sooline, näiteks filoloogiaprofessori palk on väiksem võrreldes tehnoloogiavaldkondade professorite palgaga, väidab riigikogu õiguskomisjoni liige Barbi Pilvre.
  • Foto: Raul Mee
„Sooline palgalõhe on fakt, mille tõendiks on sooline erinevus tunnipalgalt makstud sotsiaalmaksu laekumises,” ütles riigikogu õiguskomisjoni liige Barbi Pilvre (SDE). Naiste ja meeste palgalõhe Eestis on Euroopa suurim, püsides pidevalt üle 20%. Statistikaameti andmetel oli meil naiste ja meeste palgalõhe 2015. aastal 22,2%.
Pilvre nimetas probleemseks erineva palga maksmist sama töö eest samas asutuses, mistõttu saab tööinspektsioon sekkuda seal, kus tehakse suhteliselt lihtsalt mõõdetavat tööd: tootev töö, müüjad, kokad, kassapidajad, põllumajandustöötajad. Kavandatav järelevalve naiste ja meeste palgalõhe üle on vajalik, rõhutas ta.
„Samas, on avalik saladus, et ülikoolides on valdkondade vaheline palgalõhe sageli ka sooline, näiteks filoloogiaprofessori palk on väiksem võrreldes tehnoloogiavaldkondade professorite palgaga. Koolis võib ainus meesõpetaja saada suuremat palka, mille eesmärk on olnud tuua meesõpetajaid kooli (ja millega on nõus olnud ka naisõpetajad). Ilmselt on haiglateski soolised palgaerinevused, kus räägib kaasa tippspetsialistide kogemus, tase ja ka maine,” rääkis Pilvre.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele