Mis sobib mulle, ei pruugi meeldida kolleegile: hoolivusest tänases tööelus
Hübriidtöö ajastu on paratamatult suurendanud omaette töötamist.Vähene kontakt võib hakata lammutama tiimi ühtsustunnet ja koostöövõimekust ning soodustab individualismi. Meil tuleb teadlikult suurendada üksteisega arvestamist tööelus.
“Kui mulle meeldib päevi järjest kodust või kohviku laua tagant töötada, siis kui rõõmus on see tiimikaaslane kontoris, kes eelistab töökeskkonnana peamiselt ametiruume,” arutleb Elisa personalijuht Kaija Teemägi.
Foto: Jake Farra
Järgneb Elisa personalijuhi Kaija Teemägi arvamus.
Paljude kommunikatsiooni ja tööandjabrändingu tiimide töölaual on juba kuid põnev väljakutse – hübriidtöö kommunikatsioon. Kuidas õiged sõnumid õigel ajal organisatsiooni siseklientideni ehk töötajateni viia?
Eestis on tervishoiutöötajate puudus aasta-aastalt süvenenud. Samal ajal on muutunud ka ootused tööandjatele – noorem põlvkond väärtustab järjest enam paindlikkust, mis võib kaugtöö võimaluse kõrval tähendada nii tööaja kui ka -koormuse vaba valikut.
Vaimne tervis töökohal on muutunud aina aktuaalsemaks nii Eestis kui ka laiemalt Euroopa Liidu tasandil. Tööandjad seisavad üha suurema vastutuse ees, et keerukates tingimustes pakkuda töötajatele sobivat tuge vaimse tervise tagamisel. Kuidas seda teha?
Sundimatu koostöö ja tugev meeskonnavaim ei teki lihtsalt kontorisse kutsumisega. Kui eesmärk on päriselt paremad tulemused ja motiveeritud töötajad, tasub fookus suunata juhtimisoskustele, usaldusele ja paindlikkusele, mitte töölaua asukohale.
Masinõpe pole enam ainult andmeteadlaste ega IT-spetsialistide pärusmaa – see on muutumas keskseks oskuseks paljudes tehnilistes valdkondades. Insenerid ja spetsialistid, kes oskavad masinõpet rakendada, loovad lisaväärtust nii oma tööle kui ka kogu ettevõttele.