Keda vajab tuleviku tööturg?

Kutsekoja juhtivstatistik Yngve Rosenblad tutvustamas värske OSKA uuringu tulemusi  Foto: SA Kutsekoda

OSKA tööturu ülevaatest selgub, et aastaks 2024 on Eestis pea 50 000 tööealist vähem kui praegu. Järjest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja vähem lihtsa töö tegijaid.

Tänasel pressikonverentsil selgitasid Kutsekoja vanemanalüütik Siim Krusell ja juhtivstatistik Yngve Rosenblad värske OSKA uuringu tulemuste põhjal, mis ootab Eesti tööjõuturgu ees lähikümnendil. Kirjeldati, millised on selle perioodi kasvavad ja kahanevad tegevusalad, millisel oskustasemel ja mis haridusega inimesi vajatakse ning milliste oskustega töötajaid on vaja ka tulevikus.

Kruselli sõnul eeldab 40% järgneval kümnendil täitmist vajavatest töökohtadest kõrg- ja 1/3 kutseharidust. „Vajadus lihtsa töö tegijate järele väheneb ning senisest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja kutseharidusega oskustöötajaid,” selgitas Krusell.

Uuring näitas, et aastail 2015–2024 siseneb tööturule 123 000 noort inimest, samal ajal kui sealt väljub 172 000 vanemaealist, seega jääb tööjõu puudujääk 49 000 inimese piirimaile. Selle põhjuseks on, teadagi, Eesti demograafiline olukord, kuivõrd pärast 1990. aastate alguse beebibuumi on sündide arv Eestis olnud võrdlemisi madal ja statistikaameti prognoosi järgi ei ole rahvaarvu languse peatumist paraku ka ette näha.

Alates 1990. aastate algusest on meil igal aastal jäänud puudu tuhandeid sünde.  Foto: SA Kutsekoda

Kõrgem hõivemäär, sh vanemaealised

Madal töötuse määr

Töövõimereform

Tõusev pensioniiga

Plussis rändesaldo

Kutsekoja prognoosi järgi väheneb tööga hõivatute arv 2024. aastaks 6000 võrra, kui on täidetud eeldused, mis seda võimaldavad. „Selleks, et kompenseerida demograafilises mõttes inimeste lahkumist tööturult peaks oluliselt tõusma hõivemäär ja jääma madalamaks töötuse määr,” kirjeldas Krusell. Tema sõnul on hõivamäära puhul teatud mõju töövõimereformil, mis seab väljakutsed sellele, et pikalt tööturult eemal olnud inimeed saaksid piisaval määral täiendkoolitusi, et nad saaksid uuesti tööturule siseneda. Kipub ju ikkagi nii olema, et mida kauem on inimesed tööturult eemal olnud, seda raskem on neil sinna uuesti siseneda.

Kindlasti avaldab oma mõju ka tõusev pensioniiga, mille puhul kümne aastaga on eesmärk jõuda 65. eluaastani, samuti plussis rändesaldo. Kahel viimasel aastal on rändesaldo küll plussis olnud, kuid selle tendentsi jätkumist on keeruline ette näha, seda eriti põhjusel, et muutus arvestamise metoodika. Samas on selle plussi taga positiivse faktorina tagasiränne – tulevad tagasi need inimesed, kes on kunagi Eestist lahkunud, võttis Krusell kokku, täpsustades et kõrgema tööhõive prognoos ei ole rajatud sugugi tühjale kohale, vaid see tendents on juba olemas, peamiselt tänu vanemaealiste tööturule kaasamise tõttu. Kui aastal 2005 oli tööga hõivatud 75,1% 50–54-aastastest inimestest, siis kümme aastat hiljem on hõivemäär juba märksa kõrgem.

Foto: statistikaamet

IKT on kõikjal

Eksportturud, nende tundmine, oskus neil suhelda

Tehnoloogiliseks arenguks vajalike süsteemide loomine ja arendamine

Tehnoloogia võimaluste kasutamine paremate teenuste osutamiseks

Projekti- ja koostööoskus (oskus teha koostööd, analüüsioskus, otsuste langetamine, info tõlgendamine)

Yngve Rosenblad kirjeldas valdkondi, kuhu prognoosi järgi töökohti lisandub ja kus neid vähemaks jääb.

„Üldiselt liigutakse kõrgtehnoloogilisema tööstuse suunas ja samas ka teenusmajanduse ja teadmismahukamate teenuste suunas,” selgitas Rosenblad, kuid möönis, et kui pidada silmas üsna nõrku majanduskasvu väljavaateid nii Eestis kui kogu Euroopas, jääb Kutsekoda oma prognoosis suhteliselt konservatiivseks. Väga kiireid ja murrangulisi muutusi ei ole siin alust ette näha ning töökohtade arengut mõjutab väga palju demograafia. Kuna meil on tegemist vanemaealiste ühiskonnaga ning lapsi ja noori jääb vähemaks, peab sellele olukorrale reageerima ka tööturg.

Rosenbladi sõnul on suuremate kasvavate harude hulgas kindlasti IKT – nii tarkvaraarendus kui ka infotehnoloogia sektor. Vaja on heade tehnoloogia- sh IKT-teadmistega inimesi kõikidesse sektoritesse, mitte ainult IT-firmadesse. Kuna üha kasvab vanemaealiste arv, on selge, et kasvab tööhõive ka tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas. Kasvavaks haruks on ka puidutööstus, samamoodi kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, mille alla kuuluvad nt inseneri- ja arhitektibürood, teadus- ja arendustegevus, disain, erinevad konsultatsioonid jne.

Töötajate arv kahaneb jaekaubanduses, avalikus halduses ja riigikaitses, ehituses, mootorsõidukite hoolduse ja remondiga seotud ametikohtadel ning seoses õpilaste arvu vähenemise ja tehnoloogia arenguga ka hariduses. Samas kompenseerib töökohtade vähenemist hariduse valdkonnas mõnevõrra vajadus elukestva õppe ja täiskasvanute täiendõppe järele.

Foto: SA Kutsekoda

Oluliseks saab uute oskuste omandamine, muutub töö iseloom

tehnoloogia areng, rahvusvahelistumine, demograafilised muutused

kiired muutused: töö suhtlemisviisid, keskkond, inimeste ootused

kõrgemad nõudmised nii oskustööle, spetsialistidele kui ka juhtidele

elukestev õpe

„Kui vaadata, kuidas ametite struktuur üldiselt muutub, võib öelda, et tulevikus on meil mõnevõrra rohkem vaja tippspetsialiste, keskastme spetsialiste, samal ajal kui tehnoloogia arengu ja automatiseerimise tõttu jääb vähemaks lihttöid, lihtsaid kontoritöid, mõnevõrra ka oskustööd, mis avaldab mõju ka uue tööjõu nõutavale haridustasemele,” kirjeldas Rosenblad. Samas on tema sõnul majandusstruktuur praegu selline, et on ka mõnevõrra kutseharidust eeldavaid töökohti ja just seal on töötamas vanemaealiseid, kellest suur hulk lähema kümne aasta jooksul pensionile läheb. Sellest tingituna on endiselt suur vajadus kutseharidusega inimeste järele. Hinnanguliselt võiks kutseharidusega olla kolmandik järgneva aastakümne jooksul tööturule sisenejaist.

Kõrgharidusega töötajaid peaks tulevikus olema umbkaudu 40%, kusjuures rõhk peaks siin kindlasti olema magistritasemel. Tööandjate sõnul paljudel töökohtadel bakalaureusetasemest ei piisa, seda eriti tehnilistel erialadel. Väga hinnatud on tööandjate sõnul rakenduskõrgharidus, mille osakaal võiks veelgi suureneda.

Kui siiani on probleemiks olnud suur ilma erihariduseta töötajate osakaal, nendib lähikümnendi prognoos julgustavalt, et mingil määral jääb siiski alles ka töökohti, kus saab hakkama ka üldharidusega, ehkki neid jääb aja jooksul üha vähemaks.

Uue tööjõu vajadus haridustaseme järgi  Foto: MKM

Kokkuvõtteks näitab prognoos, et järjest suuremal osal tööealisest elanikkonnast tuleb järjest kauem töötada, et kompenseerida tööjõupuudust ning kõige suurem nõudlus on tulevikus hea erialase kutse- ja kõrgharidusega töötajate ning „targa majanduse” ja ümbritseva keskkonnaga kohanemiseks vajalike oskuse järele. Kooliuksed ei sulgu enam kunagi lõplikult ja olulisimaks märksõnaks saab koostöö.

OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme” annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest aastani 2024. Uuring koostati sihtasutuse Kutsekoda ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös.

Tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteemiga OSKA uuritakse, millist tööjõudu ja oskusi Eesti tööturg 5–10 aasta perspektiivis vajab ning kuidas vastab sellele koolituspakkumine kutse- ja kõrghariduses. OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda.

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee