14. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Püstitame hüpoteesi – mõnes juhtimisalases aspektis võib üks tase allpoololev juht olla ülemusest võimekam. Saame sellele ka kohe kinnitust psühholoogiadoktor Travis Bradberry uuringust, mis keskendus eri taseme juhtide emotsionaalsele intelligentsusele (EQ). Tulemused olid üllatavad – kõrgeima EQ-skoori pälvisid keskastme juhid, edestades nii esmatasandi juhte kui ka ilma juhtimisvastutuseta töötajaid. Madalaima skoori pälvisid tippjuhid, kelle EQ oli uuringu põhjal madalam ka spetsialisti omast (HBR, dets 2015).

Kuidas on see võimalik? Bradberry vastab sellele, et organisatsioonid ei eduta inimesi alati õigetel põhjustel. Ja et kuigi tippjuhtidel on madalam EQ võrreldes madalama taseme juhtidega, on siiski parimatel tippjuhtidel ülikõrged EQ-skoorid.

Bradberry väidab, et kui keskjuhiks saamisel on oluline hea töö inimestega, siis tippjuhiks saamisel muutuvad oluliseks teadmised, valdkonna tundmine, lühiajalised head tulemused jne, mis kaaluvad üles liidrioskused. Kui seda uskuda, siis võiks juhtimisahela madalamatel tasemetel olla piisavalt ressurssi aidata juhtimiskvaliteeti tõsta.

Mida siis teha, kui juhil on kasvuruumi, aga ise ta sellest aru ei saa? Loe edasi Äripäevast!

NB! Ruti Einpalu astub üles ka homsel Personalitöö aastakonverentsil, kus kõneleb edasiviivast tagasisidest.

Autor: Ruti Einpalu, juhtide coach ja koolitaja