Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis kaasajastab alaealiste töötingimusi paindlikumate töösuhete võimaldamise kaudu. Seadus muudab ka alaealiste tööaega puudutavaid piiranguid, igapäevast puhkeaega, alaealistele lubatud töid ja tööinspektsioonilt loa taotlemise reegleid alaealisena töötamiseks. Tööandjad tegid konkreetsed ettepanekud alaealiste töötamise lihtsustamiseks juba aasta tagasi.
- Tamsar: ei ole mõistlik piirata 16-aastasel põhiharidusega noorel töötamist, kui ta on edasiõppimisest loobunud või selle tulevikku lükanud.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul on senine seadusandlus alaealistele liialt piirav ega motiveeri noori töötama ja tööandjaid neid tööle võtma. „Ei ole kuidagi mõistlik näiteks 16-aastasel põhiharidusega noorel töötamist piirata, kui ta on edasiõppimisest loobunud või selle tulevikku lükanud. Ka Euroopa Liidu direktiiv on siin leebem, koheldes selliseid noori täisväärtuslike töötajatena,” ütles ta.
Tamsar tõi ühe tegurina välja ka asjaolu, et liigsete piirangute tõttu võivad alaealised töötada n-ö mustalt või näiteks käsundus- ja töövõtulepingute alusel. Sellistel juhtudel puuduvad aga noortel sotsiaalsed garantiid või on need oluliselt väiksemad kui töölepinguga töötamise korral.
Olulisemad seadusemuudatused on järgmised.
Koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi tööaega õppeveerandi jooksul ja tööaega koolivaheajal ning määratakse kindlaks nende lubatud kestus. Praegu kehtiv seadus seda ette ei näe.Vastuvõetud seadus võimaldab koolivaheaegadel töötada oluliselt rohkem. Näiteks võib 13–14-aastane või vanem koolikohustuslik alaealine töötada kuni seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas kehtivas seaduses sätestatud nelja tunni päevas ja 20 tunni nädalas asemel. Samas jääb koolikohustusliku alaealise puhul kehtima keeld töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. 7–12-aastane alaealine saab koolivaheajal endiselt töötada kolm tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Seadus kaotab 15–17-aastase mittekoolikohustusliku alaealise tööaja erisuse, mis võimaldab teda tööle rakendada sarnaselt täiskasvanutega kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas.Kaotatakse valitsuse määrusega kehtestatud 13–16-aastastele alaealistele lubatud tööde liigid. See muudatus avardab alaealise töötamise võimalust eri töödel ning edaspidi võib selles vanuses alaealisega sõlmida töölepingu igasuguse kerge töö tegemiseks, mis on neile ea- ja jõukohane.Seaduse kohaselt eeldatakse tööinspektori nõusolekut alaealise töölevõtmisel praeguse eelneva kirjaliku nõusoleku asemel. Seadusega ettenähtud korra kohaselt lisab tööandja alaealise töötaja töötamise registrisse 10 tööpäeva enne alaealise tööle asumise kuupäeva, lisades info selle kohta, et lapse tööle asumiseks on olemas tema seadusliku esindaja nõusolek, mis tingimustel laps tööle asub, kus töö tegemine toimub ja mis tööd tehakse ning kas laps on koolikohustuslik või mitte.
Tööaeg õppeveerendi kestel viiakse kooskõlla EL direktiiviga, mistõttu võrreldes kehtiva õigusega on koolikohustuslikel alaealistel tööaeg õppeveerandi jooksul piiratud kaks tundi päevas ja 12 tundi nädalas. Kehtiva seaduse järgi võib koolikohustuslik alaealine sõltuvalt vanusest töötada 3–4 tundi päevas ja 15–20 tundi nädalas.
Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.