Uued koolitusvõimalused töötajatele ja tööandjatele on uus lehekülg riigi tööturupoliitikas

Uusi teenuseid välja töötades on silmas peetud, et vajalike teadmiste ja oskustega tööjõu vajadus tööturul ja majanduse arengus suureneb pidevalt. Eestis ei ole sellega juba täna kiita. Kvalifitseeritud tööjõu nappust on arengut pärssiva tegurina pidevalt välja toonud meie omad ettevõtjad. Samuti paigutusime Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis 2016. aastal kvalifitseeritud tööjõu ja infotehnoloogia-alase tööjõu kättesaadavuse poolest 61 osaleva riigi seas 61. ehk viimasele kohale.

Pidev teadmiste ja oskuste täiendamine on kujunemas töö lahutamatuks osaks. Uued tehnoloogiad ja majandusharud, nagu ka nendega kaasnev tööelu muutumine, seavad töötajatele uusi nõudmisi. Teadmised ja oskused või nende puudumine mõjutab üha enam inimeste töötamise võimalusi, sissetulekuid ja toimetulekut. Mida kõrgem haridustase, seda suurem töine sissetulek, kinnitavad arvukad rahvusvahelised uuringud. See leidis kinnitust ka haridus- ja teadusministeeriumi 2016. aastal tehtud analüüsis, kus vaadeldi kutse- ja kõrghariduse omandanute sissetulekuid. Selgus, et kõrgharitud inimesed teenivad keskharitutest ligi 50% enam. Kutsehariduse ja üldharidusega inimeste sissetulekutes olulist vahet ei täheldatud, küll mõjutas järgneva haridustaseme olemasolu seda, kas inimesel üldse õnnestus tööd leida. Selle taustal teame, et suur osa (29% 2016 a.) Eesti tööjõust on täna kas põhi- või üldkeskharidusega ega oma erialast kutse- või kõrgharidust.

Mida ja kellele pakume?Uute teenustega toetame teadmiste ja oskuste omandamist kasvava tööjõuvajadusega ametitele, kus juba täna töötajaid napib. See aitab nendes valdkondades leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, suunata inimesi lisaväärtuslikumale tööle ja innustada ettevõtteid tootlikkust kasvatama. Sel aastal on toetatavateks valdkondadeks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, metsanduse ja puidutööstuse, arvestusala, sotsiaaltöö, metalli- ja masinatööstuse, keemia- ja plastitööstuse, energeetika ja kaevandamise ning tervishoiu valdkonnad. Erialade valik põhineb OSKA analüüsidel, mis käsitlevad Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema 10 aasta jooksul.

Esimeste taotlustega on ilmnenud suurem ümberõppevajadus inimestel, kes tervise tõttu ei saa jätkata senisel töökohal töötamist. Näiteks soovib uut eriala omandada Tartumaa naine, kes ei suuda tervise tõttu enam sooritada füüsilisi katseid, mis tema praegusel töökohal on kohustuslikud. Seetõttu otsib ta uut tegevusvaldkonda, mis sobiks tema isikuomadustega, kuid kus poleks koormust seljale ja suurt füüsilist pingutust.

Allikas: sotsiaalministeeriumi ajaveeb

Autor: Annika Sepp, sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik