31. jaanuar 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töökonfliktid, vastuhakkamine ja solvangud – mida teha, et need ei paisuks töökiusuks?
Tööpsühholoog ja EEK Mainori lektor Taimi Elenurm
Foto: Raul Mee
Töökiusamisest, pikaleveninud töökonfliktidest, ebavõrdsest kohtlemisest ja solvangutest tööl räägitakse viimasel ajal üha enam. Töökiusajaks kiputakse nimetama juhti, kes nõuab alluvalt üha rohkem, paremat ja kiiremat tööd. Kiusajana tajutakse kaastöötajat, kes ei edasta tööks vajalikku teavet, käib kolleegi taga rääkimas või võtab teise äraolekul jutuks tema isikliku elu delikaatsed teemad.
Märksa harvemini kujuneb juhi kiusajaks sõnakas alluv, kes mässab ise või õhutab teistes mässu tööst ja tulemuste saavutamisest innustatud juhi vastu, kelle tööalased ümberkorraldused talle ei sobi või vahel lihtsalt üle jõu käivad.
Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Hetkel kuum
Liitu Personaliuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Personaliuudised.ee toetajad: