Autor: Mait Kraun • 1. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäev on avaldanud J. T. O'Donneli arvamuse, mis ilmus portaalis Inc.com:

Viimase 15 aasta jooksul olen uurinud seda, kuidas inimesed ja nende töö kokku sobituvad. Milline on nendevaheline side või eraldatus? Tulemused on küllaltki häirivad.

Me veedame vähemalt ühe kolmandiku oma päevadest töö juures. Me defineerime ennast töö kaudu – võtame endale mingi identiteedi. Kui me töö juures õnnelikud ei ole, kannatavad ka muud valdkonnad meie elus. Ometigi ütleb 70 protsenti töötajatest, et nad pole oma karjäärivalikutega rahul. Tundub, et meil on tõsine epideemia.

Kui palju kordi oled sa kuulnud lugusid, kus inimesed jäävad haigeks, muutuvad depressiivseks, lahutavad, hakkavad narkootikume tarbima? Ainult sellel põhjusel, et neile ei meeldi oma karjäär? Mis oleks siis, kui neile oma töö hoopis meeldiks? Kui me oma suhtumist töösse muudame, paranevad ka inimeste tervis ja ühiskonna heaolu, kas ei ole nii?

Ma olen töötanud tuhandete inimestega, kes püüavad välja selgitada, millist karjääri nad tahavad. Ja ma olen leidnud, et üksainus põhjus rahuolematuseks on kõige levinum. Selleks on tunnustuse või ülistamise sõltuvus (praise addiction).

Meid on treenitud nõnda, et meid motiveeriks head hinded, trofeed ja muidugi teiste inimeste tunnustus. Meile meeldib, kui me meeldime teistele. Veelgi enam – meile meeldib olla austatud. Me tahame inimestele muljet avaldada. See annab meile ajutise õnnetunde.

Probleem seisneb aga selles, et me hakkame tegema karjäärivalikuid nõnda, et avaldada sellega muljet teistele inimestele. Me tahame tunda, et teised on meid vastu võtnud, nad hindavad meid. Selle protsessi ajal ei märka me enam seda, mis teeb meid tegelikult õnnelikuks. Iga karjääriotsusega muutume tegelikkuses aina õnnetumaks. Mida enam proovime silma paista, seda pettunumad me oleme.

Sa ei usu mind? Ma küsin sinult ühe lihtsa küsimuse:

Millega sa tegeled?

Need kolm sõna on peamine põhjus, miks inimesed on oma karjääri tõttu õnnetud. Suurem osa inimestest tahab sellele vastata millegi muljetavaldavaga. Nad tahavad, et teised neid selle vastuse järel austaks. Miks? Inimestena muretseme selle pärast, kuidas teised meie tegevusele ja olekule reageerivad. Ja selleks on hea põhjus! Me teame, et inimene, kes seda vastust kuuleb, annab meile hinnangu. Me teame, sest me teeme seda ise ka.

Just siin peitubki probleem. Kuni sa ei lõpeta teistele inimestele töö alusel hinnangu andmist, siis sa ei lõpeta ka endale hinnangute andmist. Hea uudis on see, et kui sa sellest harjumusest vabaned, hakkad lähemale jõudma oma sisemisele motivatsioonile. Sellele, mis muudab sind tööd tehes õnnelikuks ja millest sa oled haaratud.

Õige töökoht tekitab sulle meeleseisundi, mis muudab sinu elu. Küsi ükskõik kellelt, kes on oma karjääriga täielikult rahul. Nad ütlevad, et neid teeb õnnelikuks side tööga. See pakub neile ka motivatsiooni mitte alla anda, mis tähendab, et nad saavutavad suurema tõenäosusega edu ja rahulolu.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.