• 02.02.18, 09:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kindel tööaeg ja töötegemise koht – tegelik vajadus või vananenud traditsioon?

Miks kestab tavapärane tööpäev kaheksa tundi – umbes kella üheksast viieni – ja miks tehakse enamasti tööd viis päeva nädalas? Vastuseid neile küsimustele tuleb otsida ajaloost.
Loovtöö puhul võib inimese potentsiaali rakendamine ebasobival ajal kahjustada nii töö tulemuslikkust kui ka töötaja tervist ja heaolu.
  • Loovtöö puhul võib inimese potentsiaali rakendamine ebasobival ajal kahjustada nii töö tulemuslikkust kui ka töötaja tervist ja heaolu.
  • Foto: SHRM
Minevikus võis olla majanduslikult mõttekas koondada töötajad kindlal ajal kindlasse kohta tööd tegema, et tagada tööprotsesside efektiivsus tehastes, põllumajanduses, teeninduses ja muudel tegevusaladel. Industriaalajastust tänapäevani on aga toimunud tohutu muutus nii tehtava töö olemuses kui ka tehnoloogias ja kommunikatsioonivõimalustes. Seega tekib küsimus, kas ühiskonnas välja kujunenud arusaamad töö ajalisest ja ruumilisest korraldusest on praegu kooskõlas töö vajaduste ja töötajate soovidega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.05.25, 12:07
Tark tööajaarvestus loob korra majja
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele