2. veebruar 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kindel tööaeg ja töötegemise koht – tegelik vajadus või vananenud traditsioon?
Loovtöö puhul võib inimese potentsiaali rakendamine ebasobival ajal kahjustada nii töö tulemuslikkust kui ka töötaja tervist ja heaolu.
Foto: SHRM
Miks kestab tavapärane tööpäev kaheksa tundi – umbes kella üheksast viieni – ja miks tehakse enamasti tööd viis päeva nädalas? Vastuseid neile küsimustele tuleb otsida ajaloost.
Minevikus võis olla majanduslikult mõttekas koondada töötajad kindlal ajal kindlasse kohta tööd tegema, et tagada tööprotsesside efektiivsus tehastes, põllumajanduses, teeninduses ja muudel tegevusaladel. Industriaalajastust tänapäevani on aga toimunud tohutu muutus nii tehtava töö olemuses kui ka tehnoloogias ja kommunikatsioonivõimalustes. Seega tekib küsimus, kas ühiskonnas välja kujunenud arusaamad töö ajalisest ja ruumilisest korraldusest on praegu kooskõlas töö vajaduste ja töötajate soovidega.
Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Hetkel kuum
Liitu Personaliuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Personaliuudised.ee toetajad: