Krooniline konflikt kasvab töökiusuks, kui alandav ja vaenulik käitumine (mida tajuvad sellisena nii kiusatu kui ka pealtvaatajad) kordub ning on pikaajaline (st on kestnud mõne kuu) ja kui kannatanul pole võimalik end selle eest kaitsta.

- Tööpsühholoog ja superviisor Taimi Elenurm
- Foto: Raul Mee
Selline käitumine põhjustab emotsionaalset kahju, mis mõjutab töötaja vaimset ja füüsilist tervist ning vähendab ka töövõimet – sellise selgituse annab töökiusamisele Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuur. Töökiusamiseks ei saa pidada korduvat konflikti või lihtsalt mühaklust ega ka seda, kui juht esitab töökorraldused valjuhäälselt või nõudlikult ning kordab neid jõuliselt. Töökiusamine on tõenäoline, kui see on tekitanud vaimse ja emotsionaalse seisundi häireid: kroonilise tööstressi ja tööhirmu, ärevuse või depressiivsuse, kui on kahanenud töövõime ja töötahe ning soov töökaaslastega suhelda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.