Tänasel tulevikutöö konverentsil "Brave World" astus üles Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas, kes pidas ettekande töötegemise uuest reaalsusest.
- Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas Foto: Raul Mee
Maailm meie ümber muutub, kõneles Kallas, küsimus on, kas meie tajume ennast nendes muutustes. Ta toob näiteid 80ndate aastate ulmekirjandusest, kus ennustati üsna tõepäraselt ette tehnoloogilisi vahendeid, mida tänapäeval kasutame – alates nutitelefonidest ja lõpetades nanotehnoloogiaga. Ainus, mida aga ette näha ei osatud, oli see, kuidas me neid vahendeid kasutame – ei osatud näha seda, et meie käitumine muutub.
Elukutseid ja ameteid on läbi aegade alati juurde tulnud vastavalt vajadusele mingi töö/teenuse järele ning kadunud seoses lihtsama/tehnoloogilise lahenduse leidmisega, selles ei ole midagi uut. Ka on läbi aegade kardetud, et masinad inimeste töö üle võtavad, tehakse ju suurt hulka töid, mida varem tehti käsitsi, tänapäeval masinatega. Siiski on endiselt vaja inimesi, kes neid masinaid toodavad ja holdavad. Kaja Kallas kirjeldab, et tema lemmikuim elukutse, mida tänapäeval enam ei ole, oli inimäratuskell – mees, kes hommikuti käis ja koputas kepiga inimeste akendele, et neid äratada. Inimesed pidid jõudma rongi peale, et tööle sõita, kuid kellad olid ainult kirikutornides. Nii loodi vajaduspõhine töökoht, mille hiljem võtsid üle ajarobotid – mehaanilised ja hiljem juba digitaalsed äratuskellad.
Tehnoloogia kohta toob Kallas näite, kuidas kõik, mis oli olemas sinu lapsepõlves, on justkui loomulik ja enesestmõistetav. Uuendused, mis tulevad su ellu kuni 35. eluaastani, on moodsad ja seksikad, ning kõik, mis leiutatakse pärast sinu 35ndat eluaastat, on kahtlane, ebapraktiline, tekitab hirmu ja võõristust jne.
Kallas kirjeldab, kuidas lühikese aja jooksul on muutunud nii töötajate kui tööandjate suhtumine töösse. Töötaja kaalub tänapäeval, kas töö, millele ta kandideerib, arendab teda ja õpetab talle midagi. Tööandjad aga hakkavad järjest enam leppima sellega, et inimesed ei püsi enam aastakümneid ühel töökohal, ja hindavad töötaja lojaalsuse asemel pigem tema pühendumust.
Vananeva ühiskonna kontekstis toob Kallas samuti välja eelise, mis aitab säilitada eakate väärikust. Ta kirjeldab, et kui inimene on ühel hetkel oma elus sellises olukorras, kus ta ei tule enam toime iseenese teenindamise ja isikliku hügieeniga, siis see muserdab teda ja ta kaotab suure osa oma eneseväärikusest, kui on sunnitud laskma end intiimsete hügieenitoimingute juures abistada laskma. Kui tema abiline on aga robot, jääb tema väärikus talle alles.
Mis puudutab meie aju ja kognitiivseid võimeid, leiab Kallas, et neid peame pidevalt arendama, Me oleme niigi füüsiliselt palju kehvemas seisus kui meie esivanemad ja kõik, mis meil on, on meie vaimsed võimed. Koolides käies on märgata, kuidas noored istuvad ninapidi telefonis ega suhtle omavahel – just suhtlus- ja koostööoskus on need, mida peame kindlasti hoidma, kaitsma ja säilitama, need viivad meid tulevikus edasi. Olulised on kriitilise mõtlemise oskus ja õppimisvõime. Lihtne on mõelda, et ma ei pea enam meeles pidama sadu telefoninumbreid, telefon teeb seda minu eest ja ma saan teha muid tähtsamaid asju. Aga kas see, mida me teeme (kerime Facebooki ja postitame Instagrami), on ikka asjalikum?
Samuti on tehnoloogial (ja sotsiaalmeedial) halb omadus katkestada meie tegevust pidevate teavitustega saabunud e-kirjade ja sõnumite ning kellegi üles laetud piltide vm kohta – see ei lase meil olulisesse süveneda, muudab meid pinnapealseteks ja keskendumisvõimetuteks.
Oma ettekande lõpuks märgib Kallas, et see, kes püüab vägisi püsida mugavustsoonis ja väidab, et tema tööd tehnoloogia ei mõjuta ega ohusta, on ise ohus. Inimene, kes ei käi kaasas tulevikutehnoloogiaga, on suures hädas. Kindlasti tuleks loobuda mentaliteedist "Karda tundmatut".
Seotud lood
Sobiva seminariruumi leidmine, mis oleks pealinnast piisavalt kaugel, et pakkuda rahu, kuid samas varustatud kõigi vajalike tehniliste lahendustega, on keeruline leida. Veelgi keerulisemaks läheb paiga leidmine siis, kui peale seminari oleks soov ka mõnus matk korraldada, jalgrattaga sõita või lihtsalt maitsvat toitu nautida. Ent selline koht on olemas – Aegviidu Tervisedepoo just seda kõike pakub.
Enimloetud
6
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Viimased uudised
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Täiendatud! Keldo: võõrtööjõukvooti saaks kahekordistada
Hetkel kuum
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Tagasi Personaliuudised esilehele