Palgatöötaja kuu keskmine brutotulusuurenes 2016. aastaga võrreldes 7,6%, kõige kiiremini kasvas tulu alla 25-aastaste vanuserühmas – 8,6%.
Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli 2017. aastal 1155 eurot, teatab statistikaamet.
Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli kõige suurem Harju (1283 eurot) ja kõige väiksem Ida-Viru maakonnas (947 eurot). Harju maakond oli 2017. aastal ainus, kus keskmine brutotulu kuus oli üle Eesti keskmise. Keskmisele lähedast tulu teeniti Tartu ja Hiiu maakonnas (vastavalt 1149 ja 1147 eurot). Alla 1000 euro oli keskmine tulu Võru, Valga ja Ida-Viru maakonnas.
Omavalitsusüksustest teeniti enim tulu Harju maakonna valdades, kõige enam Viimsi vallas (1601 eurot). Väikseima tuluga omavalitsusüksuses oli sissetulek 890 eurot (Narva linn). Suurima ja väikseima brutotuluga omavalitsusüksuste vahe oli 711 eurot. Tallinnas oli keskmine brutotulu kuus 1257 eurot.
Brutotulu saajate arv tõusis 2017. aastal 528 735ni ehk 2016. aastaga võrreldes oli neid ligi 9000 inimese võrra rohkem. Noorte osatähtsus tuluteenijate hulgas on viimastel aastatel pidevalt vähenenud, kuid seda kompenseerib vanemaealiste tuluteenijate osatähtsuse suurenemine.
Piirang andis oma osa
Suurimat kuu keskmist tulu teeniti 25–49-aastaste vanuserühmas (1290 eurot), neile järgnesid 50–62aastased (1062 eurot) ning vähemalt 63-aastased (845 eurot). Kuigi noorte vanuserühmas (alla 25-aastased) oli keskmise tulu suurus kuus kõige väiksem (787 eurot), oli tulu kasv möödunud perioodiga võrreldes selles vanuserühmas kõige kiirem (8,6%). Alla 25-aastaste keskmise tulu suurust mõjutavad ka seadustest tulenevad piirangud alaealiste töötegemisele.
Üle poole (52%) tulusaajatest olid naised, kelle keskmine brutotulu kuus oli 1019 eurot. Meeste kuukeskmise brutotulu oli 1305 eurot. Et andmestik ei võimalda eristada täis- ja osaajatöötajaid ning teha analüüsi tegevusala järgi, siis ei selgu andmetest meeste ja naiste brutotulu erinevuse põhjused.
* Artikkel on ilmunud Äripäevas.
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.