Anvelt: meie tööjõuturul on arenev vähkkasvaja

Eri hinnangutel rikub Eestis töötamise tingimusi 1000-5000 välismaalast. Riik tahab ebaseaduslikult töötavate välismaalaste arvu vähendada suuremate trahvide ja renditööjõu registreerimisnõuetega, arutamisel on ka sektoripõhine palk.

Eduka majanduse juures on mõistetav, et koos ettevõtete suutlikkusega kasvab ka nõudlus tööjõu järele. Endisest transiidimaast sihtriigiks muutumisega on Eestis jõuliselt kasvanud ka ebaseaduslike töötajate arv. Riigile tähendab ainuüksi mõni tuhat illegaalset välistöötajat üle 10 miljoni euro saamata jäänud maksutulu aastas.

Siseminister Andres Anvelti sõnul tullakse siia peamiselt Ukrainast ja Venemaalt, Valgevenest ja Moldovast. Viisad on olemas ja pealtnäha kõik korras, kuni reisipaunast vaatavad vastu kirsad ja töötunked – mitte just kõige usutavam vanalinna turisti garderoob.

Harvemad, kuid karmimad juhtumid on piiril kinni peetud vietnamlastega, kel puudub luba isegi riiki siseneda. Selliste gruppide vedamist korraldavad väga kõrgel tasemel Venemaa organiseeritud kuritegelikud rühmitused. „Mängus on olnud isegi Venemaa endised eriteenistuste töötajad,“ märkis Anvelt.

Väike samm orjapidamiseni

Seaduslikul alusel riigis viibivad, kuid ebaseaduslikult töötavad välismaalased on kõige klassikalisem illegaalse tööjõu näide. Neil puudub elamisluba, kuna nad ei mahu kvoodi sisse. Ei ole nad registreerinud ennast ka ajutiseks tööjõuks, kel on praegu riigikogus arutusel seadusemuudatuse jõustudes õigus töötada siin varasema üheksa kuu asemel aasta.

„See on arenev vähkkasvaja. Need inimesed võivad jõuda olukorda, mis läheb inimkaubanduse alla. Siit jõuame sarnaste riskideni, millest rääkis artikkel Eesti orjadest Suurbritannias,“ hoiatas Anvelt.

Inimesed meelitatakse sihtriiki odavate lubadustega, suvila või eramaja ehitusele. Suur nõudlus võimaldab neile maksta sandikopikaid – isegi Eesti miinimumpalk on tunduvalt suurem kui Ukraina töölisele peo peale loetud tasu. Teisalt ei laeku neilt mingeid makse. Lõa otsas hoidmiseks ähvardatakse maalt välja saatmise, Schengenisse sissesõidu keelu ja kriminaalmenetlusega.

„Selline orjastamine on üks inimkaubanduse punkte. Siiani pole me ühtegi orjapidamisjuhtumit küll avastanud, kuid näeme, et trend kasvab. Pigem kasutavad seda väiksed ja keskmised ettevõtted, suured ei hakka riskima,“ lisas Anvelt.

Küll on reidide käigus tabatud inimesi, kes ise ka ei tea, mis staatusega nad siin täpselt on – elamisloa pähe on antud ilus värviline paber, mis ei oma mingit kaalu. Tegu on pettuse teel hangitud töötajatega, mis on üks inimkaubanduse vorme. „Lihtsalt inimeselt välismaalaste seaduse tundmist nõuda on palju. See on üks raskemaid seadusi Eesti riigis ja mõnigi ametnik või poliitik jääks juba hätta,“ nentis Anvelt.

Plaan renditööjõudu registreerida

Teise võimaluse šlikerdamiseks annab renditööjõud ehk kui välismaalased saabuvad Eestisse tööle lühiajaliselt, et osutada näiteks mingit teenust, ning neil on olemas mõne muu liikmesriigi elamisluba või viisa ja töötamisõigus – iseenesest mitte midagi ebaseaduslikku. See kuulub ELi tööjõu vaba liikumise aluspõhimõtte juurde.

Kuid skeemitajatel on olukorda lihtne ära kasutada. Viisavabadus Ukrainaga vaid õlitab kogu masinavärki. Piisab, kui kohalik ehitusfirma loob Poolas riiulifirma, mille kaudu vormistatakse Ukraina ehitajad tööle ja suunatakse siia objektidele. Palgad on rendifirma kohustus, makse tuleb maksta päritolumaa seaduste järgi. Riiulifirma lastakse põhja, maksuraha ja halvemal juhu ka tööliste palgad leiavad aga tee skeemitajate kontole.

„Soovime hakata ka renditööjõudu registreerima,“ nentis Anvelt ja lisas, et seadusemuudatus on ettevalmistamisel ja läheb peagi riigikokku. Sellist arengut toetavad tema sõnul ka tööandjad.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Andres Anvelt  Foto: Eiko Kink
Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700