Autor: Priit Pokk • 31. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimaste andmete järgi hindab vähem kui pool ettevõtjaist, et ümbrikupalkade osakaal palkade väljamaksetest on vähem kui 5%, ligi kolmandik leiab, et see on suurem kui 15%.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on ümbrikupalkade probleem pikalt õhus olnud ning ettevõtjad tunnetavad, et see üha süveneb. „Midagi pole parata, leebetest meetmetest ei piisa, kontroll peab karmimaks muutuma.”

Ühe peamise lahendusena tõid ettevõtjad välja, et vastutus karistuse eest laieneks töötajatele. „Ümbrikupalgal on alati maksja ja vastuvõtja ning miks peab olema vastutus ainult ühel poolel. Eriti kui see on midagi, mis aitaks üldiselt keskkonda paremaks teha,” lisas Palts.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid nõustus. „Küsimus on, kuidas siis tegelikult töövõtjat vastutust tundma panna,” sõnas Laid. „Üsna kuum ja kiiret palgakasvu lubav tööjõuturg võimaldaks tegelikult inimestel teha selliseid valikuid, et mitte töötada ettevõttes, kus makstakse ümbrikupalka.”

Ümbrikupalkade saajaid on maksu- ja tolliameti hinnangul umbes 8% ning seda numbrit tahetakse lähimate aastate jooksul poole võrra vähendada. Saamata jäänud maksutulu oli 2016. aastal 4,9% kogu maksutulust ehk kokku 304 miljonit eurot. „Jah, olukord on murettekitav, aga teisalt pole mõtet laskuda eestlaste kombel padumasendusse. Üldises pildis on see viie protsendine maksuauk Euroopas üks väiksemaid,” lisas Laid.

Palgasurve toidab

Stabiilselt kõige enam nähakse probleeme ehitus- ning majutus- ja toitlustussektoris.

Eesti Hotellide ja Restoranide liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa märkis, et üks peamisi ümbrikupalkade põhjusi tuleneb palgasurvest ehk sellest, et nende sektoris töötatakse paljuski lühiajaliste töölepingutega ning valitseb üleüldine tööjõupuudus. „Surve palkadele on üsna pöörane. Meie tööstusharu on tööjõumahukas ja digiteerimist saab kasutada vaid teatud piirini. Inimfaktor ei kao kuhugi ära.”

Ta täiendas, et ohud tulenevad ka sellest, et nende sektoris moodustab märkimisväärse osa käibest sularaha, mis juba iseenesest tekitab ahvatlusi. Samuti see, et väga palju on mikroettevõtteid ja tarbija pole alati valmis õiglast hinda maksma. „Üsna sagedane on olukord, kus tullakse restorani ja iseenestmõistetavalt pakutakse, et kas sularahas makstes ei saaks hinnast alla.” Loodmaa lisas, et need põhjused pole kindlasti siiski õigustus ümbrikupalka maksta, vaid nad seisavad ausa maksukeskkonna eest.

Riigihanke muudatuse ja poliitilise mõju kohta seoses ümbrikupalkadega loe lähemalt Äripäevast.