Ümbrikupalk kogub jõudu

Maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid nõustus. „Küsimus on, kuidas siis tegelikult töövõtjat vastutust tundma panna,” sõnas Laid. „Üsna kuum ja kiiret palgakasvu lubav tööjõuturg võimaldaks tegelikult inimestel teha selliseid valikuid, et mitte töötada ettevõttes, kus makstakse ümbrikupalka.”

Ümbrikupalkade saajaid on maksu- ja tolliameti hinnangul umbes 8% ning seda numbrit tahetakse lähimate aastate jooksul poole võrra vähendada. Saamata jäänud maksutulu oli 2016. aastal 4,9% kogu maksutulust ehk kokku 304 miljonit eurot. „Jah, olukord on murettekitav, aga teisalt pole mõtet laskuda eestlaste kombel padumasendusse. Üldises pildis on see viie protsendine maksuauk Euroopas üks väiksemaid,” lisas Laid.

Stabiilselt kõige enam nähakse probleeme ehitus- ning majutus- ja toitlustussektoris.

Eesti Hotellide ja Restoranide liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa märkis, et üks peamisi ümbrikupalkade põhjusi tuleneb palgasurvest ehk sellest, et nende sektoris töötatakse paljuski lühiajaliste töölepingutega ning valitseb üleüldine tööjõupuudus. „Surve palkadele on üsna pöörane. Meie tööstusharu on tööjõumahukas ja digiteerimist saab kasutada vaid teatud piirini. Inimfaktor ei kao kuhugi ära.”

Ta täiendas, et ohud tulenevad ka sellest, et nende sektoris moodustab märkimisväärse osa käibest sularaha, mis juba iseenesest tekitab ahvatlusi. Samuti see, et väga palju on mikroettevõtteid ja tarbija pole alati valmis õiglast hinda maksma. „Üsna sagedane on olukord, kus tullakse restorani ja iseenestmõistetavalt pakutakse, et kas sularahas makstes ei saaks hinnast alla.” Loodmaa lisas, et need põhjused pole kindlasti siiski õigustus ümbrikupalka maksta, vaid nad seisavad ausa maksukeskkonna eest.

Riigihanke muudatuse ja poliitilise mõju kohta seoses ümbrikupalkadega loe lähemalt Äripäevast.