Mida peavad töötajad tähele panema ettevõtte ülevõtmisel uue tööandja poolt, selgitab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.
- Töötaja ei pea nõustuma tulevase tööandja pakutavate tingimustega Foto: pixabay
Küsimus: Meie ettevõte võetakse 1. jaanuaril üle ning tulevane tööandja peab juba töötajatega läbirääkimisi töölepingu uue redaktsiooni sõlmimiseks. Ta saatis tutvumiseks ka uued ametijuhendid. Kas see on seaduspärane? Mis saab, kui ma ei nõustu uute pakutud tingimustega?
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal: Töölepingu seadus sätestab, et kui ülevõttev ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust, siis töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele.
Loe lisaks sarnasel teemal:
See tähendab, et ettevõtte ja töölepingute ülemineku olukorras peab seadusandja vaates asenduma üks tööandja teisega ning kõik muud tingimused jääma kehtima nii nagu seni kehtisid. Kuid siin tuleb arvestada töösuhte poolte tegelike vajaduste ja võimalustega, muuhulgas võimalusega alustada igal ajal läbirääkimisi töölepingu tingimuste muutmiseks või täpsustamiseks.
Läbirääkimiste protsessi alustamine sellises olukorras on täiesti normaalne ning sellesse peaksid kaasatud olema kõik osapooled, st senine tööandja, uus tööandja, iga üleminev töötaja ja ka need töötajad, kellega koos uues ettevõttes jätkatakse. Läbirääkimised on olulised, et kõik saaksid ühtmoodi aru, mis toimub, mis eesmärgil ja millised võivad olla ühe või teise otsuse tagajärjed. Kindlasti on seejuures olulisel kohal töötajate võrdse kohtlemise tagamine.
Just võrdse kohtlemise ja võrsete võimaluste tagamine on sageli põhjus, miks ülevõttev tööandja pakub ületulevatele töötajatele uut töölepingu redaktsiooni, mis oma tingimustes vastaks nende töötajate töölepingutele, kes juba töötavad tema ettevõttes.
Üleminev töötaja ei pea nõustuma tulevase tööandja pakutavate tingimustega, kuid ta peab kindlasti tegema sel juhul omapoolseid ettepanekuid, mis tingimustel ta on nõus töösuhet jätkama.
Kui tulevane tööandja ja üleminev töötaja ei leiagi ühist arusaama, kuidas töösuhet pärast ülemineku toimumist jätkata, siis on lahenduseks järgmised võimalused:
1) töötaja töötab senistel tingimustel edasi, sest tööleping peab seaduse järgi muutumatul kujul üle minema, ning ootab uue tööandja edasisi otsuseid ja pakkumisi ehk jätkatakse läbirääkimisi;
2) töötaja lahkub enne üleminekut korralise ülesütlemisega ehk omal soovil või poolte kokkuleppel oma senise tööandjaga;
3) senine ja uus tööandja lepivad kokku töökorralduse muudatustes, mis võib viia koondamisolukorrani ehk teatud tööd lõppevad ülemineku hetkest. Siin on oluline märkida, et töötaja ise koondamist nõuda ei saa, vaid selle otsuse saavad teha ainult tööandjad.
Allikas: tooelu.ee
Seotud lood
Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.
Enimloetud
6
Personalijuht, tea, et ESG järgimine on ettevõtte ellujäämise strateegia tööturul.
Viimased uudised
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Täiendatud! Keldo: võõrtööjõukvooti saaks kahekordistada
Hetkel kuum
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Tagasi Personaliuudised esilehele