Mis kasu saab töötajat teeniv juht?

Võtame näiteks kas või Suurbritannia toidukulleri teenuseid pakkuva ettevõtte, mida ma ise uurisin. Juhtkond lähtus järjest rohkem numbritest ning kohtles inimesi kui vahendeid, mille eesmärk oli kulu ja toidu kohale toimetamise aega vähendada. Miljonite inimesteni piima ja saia transportivate autojuhtide töö kvaliteet hakkas samal ajal halvenema. Igal nädalal rääkis juhtkond autojuhtidega töö efektiivsusest ning arutati ka erinevaid probleeme, etteheiteid ja vigu. See ei olnud kummagi osapoole jaoks väga inspireeriv tegevus. Lõpuks muutusid ettevõttes aastakümneid töötanud inimesed pahaseks.

Selline juhtimine pole ainult ajast ja arust, see ei anna ka väga häid tulemusi. Kui keskenduda liialt kontrollimisele ja eesmärkide täitmisele, muudavad juhid enda soovitud tulemuse saavutamise raskemaks.

Võtmetähtsusega on aga see, et inimesed tunneks ennast motiveerituna, otstarbekana ja energilisena. Ainult nii saavad nad töösse anda parima panuse.

Selle saavutamiseks on palju erinevaid viise – olen need ka oma raamatus välja toonud. Üks parimaid viise on hakata nii-öelda teenivaks juhiks, kes on tagasihoidlik ning vagur. Nende jaoks on töötajate teenimine enda arengus ja avastamises võtmetähtsusega. Seeläbi pakutakse töötajatele nii materiaalset kui ka emotsionaalset tuge.

Ütleme otsekoheselt: teenivatel juhtidel on piisavalt alandlikkust, vaprust ja taiplikkust tunnistamaks, et neil on võimalik kasu saada teistest inimestest, kellel on nendest vähem võimu. Nad püüavad oma töötajatelt pidevalt uusi ideid saada ja ning ootavad neilt erilist panust. Nii loovad nad kultuuri, kus tähtis on inimeste areng ja õppimine.

Teeniv juhtimine ei eelda juhtide orjameelsust või seda, et neil on väike enesehinnang. Selle asemel saab juht aru, et tema vastutus on suurendada oma alluvate õigusi, autonoomsust ja vastutust. Eesmärk on ärgitada töötajaid iseseisvalt mõtlema ja uusi ideid proovima.