Autor: Anu Jõgi • 15. veebruar 2019

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul oleks ilma töövõimereformita tööpuuduse määr veelgi madalam. „Töötukassas arvel olevatest töötutest moodustasid kolmandiku vähenenud töövõimega inimesed,“ märkis Elmik.

Ta juhtis tähelepanu, et varasema aastaga võrreldes kerkis osaajaga töötajate arv, täistööajaga hõivatute hulk aga langes. “Kuna nõudlus tööjõu järele on tugev, leiavad rakendust ka need, kes täisajaga töötada ei saa või ei taha,“ selgitas ta.

Ka rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste tõi pikema trendina esile paindlike töövormide järkjärgulise suurenemise, mis ilmneb nii palgatöötajate osakaalu vähenemises kui ka osaajaga töötamise suurenemises. „Näiteks võrreldes 2007. aastaga ehk buumi tipuga võrreldes on Eestis praegu täiskoormusega töötajaid 21 000 võrra vähem, kuid osaajaga töötajaid ligikaudu 28 000 võrra rohkem.“

Ilma võõrtööjõuta oleks tööjõupuudus veelgi suurem, märkis Elmik, seda eriti ehituses. „Eelmisel aastal registreeriti üle 20 000 lühiajalise välismaalase töötamise,“ tõi ta ära.

Kuidas edasi?

Soosaare sõnul ootab Eesti tööturgu tõenäoliselt ees mõningane jahtumine, sest väiksem kindlustunne ennustab, et majanduskasv meie peamistel eksporditurgudel aeglustub.

Swedbanki prognoosi järgi püsib hõive määr kõrge ja tööpuudus madal ka sel aastal. Tööjõupuudus hoiab palgakasvu kiirena. Keskmise brutokuupalga kasv peaks Swedbanki hinnangul küündima sel aastal üle 6%.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.