Kas ja kuidas suudaks kutsesüsteem kaasas käia reaalse elu vajadustega?
Tehnoloogia ja töö sisu muutuvad kiiresti, kuid kutseõpe ja kutsesüsteem ei pruugi sama tempoga kaasa liikuda. Euronicsi personalijuht Ave Kruusalu leiab, et kutsetunnistus peaks näitama ajakohast pädevust, praktika peaks siduma kooli tihedamalt tööeluga ja tööandjad olema senisest enam kaasatud sellesse, milliste oskustega inimesed tööturule jõuavad.
Seotud lood
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) riigikoolide osakonna vanemnõuniku Alo Savi sõnul on bussi- ja veokijuhtide järelkasv Eestis oluline teema ning ministeerium ei alahinda selle sektori rolli majanduse, inimeste liikumisvõimaluste ega varustuskindluse tagamisel.
Uute inimeste värbamiseks tuleb minna otse kooli, sest tööturult neid ei leia, ütleb CNC-detaile tootva Radius Machiningu juhatuse liige Andrei Veršinin.
„Kui koolist tuleb poolfabrikaat, on reform läbi kukkunud,“ kinnitas tööstusjuht Veljo Konnimois Tööstusuudistele. Just sellist tulemust kardavad paljud ettevõtjad, kui riik plaanib muuta kutsehariduse nelja-aastaseks ja üldhariduskeskseks.
Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.
Enimloetud
1
5
Kui kaugele võib tööandja lisaülesannetega minna?
6
Viimased uudised
Kui kaugele võib tööandja lisaülesannetega minna?
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele